Tüüringi eelarve kriisis: kokkuhoid ja uus rahastamisstrateegia!

Tüüringi eelarve kriisis: kokkuhoid ja uus rahastamisstrateegia!

Tüüringi seisab silmitsi suurte väljakutsetega eelarve planeerimise valdkonnas. Aastateks 2026 ja 2027 prognoositavat üle miljardi euro suurust puudujääki silmas pidades kavandab riigivalitsus riigieelarves ulatuslikku kokkuhoidu, mis toob kaasa ka olemasolevate rahastamisprogrammide karmima ülevaatamise. Rahandusminister Katja Wolf rõhutab, et ebaefektiivne kulutamine ei ole jätkusuutlik ning kutsub üles programme regulaarselt hindama, et tagada nende eesmärkide saavutamine. Süddeutsche Zeitung teatas, et programme, mis ei suuda näidata edukust, tuleks kas kohandada või need täielikult katkestada.

Sellega seoses väljendavad omavalitsused muret ka rahalise surve pärast. Tüüringi omavalitsused on sel aastal teatanud täiendavast 273 miljoni euro suurusest rahalisest vajadusest, eelkõige sotsiaalsektoris ja omavalitsuste infrastruktuuris. Siseminister Georg Maier ja teised poliitilised otsustajad on seetõttu teatanud eelarvestruktuuri komisjoni moodustamisest, mis uurib võimalikke sääste ja efektiivsuse suurendamist. Maier andis mõista, et “rasvad aastad on möödas” ja nüüd tuleb prioriteedid paika panna.

Keskenduge rahastamisprogrammidele

Vajalikuks peetakse Tüüringi osalusega föderaal- ja ELi rahastamisprogrammide kriitilist läbivaatamist. Wolf nõudis, et rahastamist tuleks kaasrahastada riigi vahenditega vaid juhul, kui see vastab jätkusuutliku finantspoliitika poliitilistele prioriteetidele ja eesmärkidele. Vähetähtis pole aga ka juba liikuvad rahalised vahendid: 2024. aastal sai Tüüring koolide digiteerimiseks 71,5 miljonit eurot, GRW rahastuse raames eraldati erafirmadele aga ligi 53 miljonit eurot.

Osa kesksest rahastusest läks ka omavalitsustele, kes said mullu taristuinvesteeringuteks ligikaudu 41,6 miljonit eurot. Programmide keeruka ülesehituse tõttu ei saanud aga lühiajaliselt kindlaks määrata riigi omaosa nendest vahenditest. Lisaks investeeriti 2024. aastal lairiba- ja fiiberoptiliste võrkude laiendamisse ligikaudu 53,4 miljonit eurot ning ligi 29 miljonit eurot eraldati koolide ja koolide spordihallide ehitustöödeks.

Eelarve konsolideerimise kiireloomulisus

CDU parlamendifraktsiooni juht Andreas Bühl hoiatas tungivalt tagajärgede eest, mida alates 2026. aastast ähvardab enam kui miljardi euro suurune puudujääk, kui eelarvet ei konsolideerita. Poliitilises arutelus arutatakse erinevaid meetmeid efektiivsuse tõstmiseks. See ei hõlma ainult rahastamisprogrammide korrastamist, vaid ka laenu tagasimaksetähtaegade võimalikku pikendamist ja digitaliseerimismeetmete rakendamist.

Riigivalitsus peab eelseisvas 2026/2027 topelteelarves tegema vajalikud kokkuhoiud, et tulla toime kiiresti muutuva finantskeskkonna väljakutsetega. Järgmised kuud ja aastad on otsustava tähtsusega selle määramisel, kuidas Tüüringi suudab need rahalised tõkked ületada.