Vietnami investeeringute väljamaksed jäävad eesmärkidest alla!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Vietnami avaliku sektori investeeringud ulatuvad vaid 77,55%-ni plaanist. Analüüsitakse 2025. aasta väljakutseid ja eesmärke.

Vietnami investeeringute väljamaksed jäävad eesmärkidest alla!

Avaliku sektori investeeringute seis Vietnamis näitab murettekitavaid arve. Maailmapanga avaliku sektori peaspetsialist James Anderson teatab, et 2024. aastal ulatuvad väljamaksed eeldatavasti vaid 77,55%-ni kehtestatud plaanist. Võrdluseks, kõrge sissetulekuga riigid kipuvad saama üle 96% investeeringute väljamaksetest. 2024. aasta esimese nelja kuuga tehti väljamakseid 128 512,9 miljardi VND, mis on vaid 15,56% peaministri seatud plaanist. See on langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil väljamakse määr oli 16,64%.

Vietnami valitsus seab sihiks 2025. aastaks 8% või enama majanduskasvu ning plaanib kahekohalist kasvu perioodiks 2026 kuni 2030. Osa sellest plaanist sisaldab eesmärki maksta aastaks 2025 välja 100% riiklikust investeerimiskapitalist. Selleks on peaminister juba avaldanud tõendavad dokumendid ja suunised, et soodustada väljavõtmismäärasid. Hoolimata nendest jõupingutustest ei ole 30. aprilli 2025 seisuga 17 ministeeriumi ja 21 omavalitsust täielikult ära kasutanud kehtestatud peaaegu 8 triljoni Vietnami dongi suurust kapitaliprogrammi.

Väljakutsed rakendamisel

Eriti silmatorkav on see, et 47-st ministeeriumist 37-s ja 63-st omavalitsusest 27-s on väljamaksete määrad riigi keskmisest madalamad. Põhjused on erinevad: sellele aitavad kaasa pikad ettevalmistusajad, ettevalmistuse madal kvaliteet ja keerulised protseduurid. Riigikassa on tuvastanud ka täiendavaid probleeme, sealhulgas aeglane kapitali eraldamine ja ebapiisavad kohalikud eelarved. Edu saavutamiseks peavad ministeeriumid ja omavalitsused ennetavalt ellu viima valitsuse juhiseid ja tegelema raskustega.

Avaliku investeerimiskapitali plaan 2025. aastaks on hinnanguliselt 888 087,9 miljardit Vietnami dongi. Sellest eraldati 825 922,3 miljardit Vietnami dongi, samas kui kohaliku eelarve kapitali suurendati 50 716 miljardi Vietnami dongi võrra. Varasemate aastate ülekandeid võiks 2025. aastaks suurendada 11 449,7 miljardi Vietnami dongini.

Keskkonnaeesmärgid ja e-mobiilsus

Paralleelselt nende majanduslike väljakutsetega järgib Vietnam ambitsioonikat keskkonnapoliitikat. Riik on pühendunud oma majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamisele aastaks 2050, mida lubati 2021. aasta novembris toimunud COP26 tippkohtumisel. Transpordisektor moodustab olulise osa kasvuhoonegaaside heitkogustest ja on transpordisektor vastutustundlikult. Maailmapank umbes 32,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti 2021. aastal. Maanteeliiklus on peamine heiteallikas.

Sõidukite omamine Vietnamis on praegu luksuslik asi, kuid müük kasvab pidevalt. Aastatel 2010–2022 oli keskmine kasvumäär 15%. Vietnamil on potentsiaali üle minna traditsioonilistelt sõidukitelt elektrisõidukitele (EV). Aastaks 2035 taotletakse suuri kasvueesmärke, eriti kaherattaliste sõidukite segmendis, mis hõlmab ka elektrilisi kaherattalisi. Hetkel on registreeritud 72,16 miljonit kaherattalist, mis moodustab 94% registreeritud sõidukite koguarvust.

Elektrisõidukite müük peab kasvama 2030. aastaks 1,5 miljonini ja 2050. aastaks 7,3 miljonini. Prognoosid näitavad, et kumulatiivne turunõudlus elektrisõidukite järele võib aastatel 2024–2030 ulatuda üle 7 miljonini ja aastatel 2031–2050 üle 71 miljonini. See üleminek e-mobiilidele võib 2050. aastaks luua kuni 50 miljonit uut töökohta6. 61% elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri valdkonnas.

Soovitused Vietnami valitsusele hõlmavad ministeeriumidevahelise e-mobiilsuse organi loomist ja elektrisõidukite aktsepteerimise edendamist kõigis sõidukikategooriates. Samuti on soovitatav laiendada elektritootmist ja intelligentseid laadimislahendusi, et tulla toime e-mobiilsuse väljakutsetega ning soodustada üleminekut eratranspordilt ühistranspordile.

Arvestades neid keerulisi väljakutseid ja eesmärke, on selge, et Vietnami ees seisab keeruline rakendusprotsess, mis võtab arvesse nii majanduslikke kui ka keskkonnaaspekte.