Völklingen finantskriisis: investeeringud vaatamata 23,5 miljonilisele puudujäägile!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Völklingeni 2025. aasta eelarve: Vaatamata puudujääkidele kavandab linn koolidele, lasteaedadele ja taristuinvesteeringuteks 36 miljonit eurot.

Völklingen finantskriisis: investeeringud vaatamata 23,5 miljonilisele puudujäägile!

Vaatamata murettekitavale ligikaudu 23,5 miljoni euro suurusele eelarvepuudujäägile kavandab Völklingeni linn terviklikke investeeringuid kokku 36 miljoni euro ulatuses. Eelarve saab kinnitada, sest Saarimaa pakti seadusemuudatus lubab suuremat puudujääki, kui see viie aasta jooksul tasakaalustub. See määrus annab linnale teatud tegutsemisruumi, et kiiresti vajaminevaid projekte edasi lükata. Linnapea Stephan Tautz on optimistlik, et Völklingen võib saada riigilt toetust finantsolukorra stabiliseerimiseks.

Praegused finantsprobleemid on tõsised: kinnisvaramaksu B laekumine on vähenenud 1,3 miljoni euro võrra, ärimaksu laekumine aga isegi 4 miljoni euro võrra. Siin mängib rolli see, et Völklingen on osa seitsmest Saarimaa omavalitsusest, mis on kinnisvaramaksureformi tõttu kaotanud märkimisväärset tulu. Eelarve tasakaalustamiseks on igapäevategevuse korrashoidmiseks vaja täiendavalt 22 miljonit eurot likviidsuslaene.

Investeeringud ja kasvavad kulud

Linn kavandab tulevikku konkreetseid investeeringuid: algkooli ehitamiseks on kavandatud 12,5 miljonit eurot, uue päevahoiu ehitusse investeerida 1,7 miljonit eurot. Lisaks on 2,1 miljonit eurot ette nähtud kooli ja päevakeskuse liikluskontseptsiooniks ning 3,4 miljonit eurot siseujula renoveerimiseks. Neid projekte rahastatakse suures osas laenudest, sellest allikast tuleb 19 miljonit eurot.

Personalikulud on Völklingenis kasvanud 4,2 miljoni euro võrra, mis paneb finantsolukorda täiendavalt pingesse. 1,1 miljoni euro võrra kasvasid ka kulud materjalile ja teenustele. Need tegurid aitavad kaasa jätkusuutliku ja tasakaalustatud eelarve loomise väljakutsele. Linnavolikogu kiitis eelarve, mis sisaldab nii tulemust kui ka finantseelarvet, 54 poolthäälega. Siiski kostis ka kriitilisi hääli, sealhulgas Denise Baldauf FDP-st, kes lükkas eelarve tagasi Loodusesõprade Maja ostmiseks kavandatud kulutuste tõttu.

Kriitika ja tulevikuperspektiivid

Kriitilised hääled linnavolikogus rõhutavad, et eelarve on "numbrite tiib" ja puudub selge, üksikuid valdkondi puudutav informatsioon. Manfred Becker Vabade Valijatest nimetas eelarvet "tugevaks tubakaks" ja Jürgen Schneider SPD-st väljendas muret segase rahanduse pärast. Fraktsioonid ja administratsioon nõustuvad siiski, et Saarimaa linnad ja omavalitsused on alarahastatud ning föderaal- ja osariikide valitsused peavad oma lähenemisviisi ümber mõtlema.

Kuigi föderaalvalitsus plaanib omavalitsuste finantsraskuste leevendamiseks mõeldud omavalitsuste struktuurimuudatusteks eraldada 1,2 miljardit eurot, jääb otsest tulemust oodata. Völklingeni tulevik sõltub otsustavalt kavandatud meetmete elluviimisest ja vajalikust rahalisest toetusest. Eelarve pole seega pelgalt finantsseisundi dokument, vaid linna lähiaastate arengu mõõdupuu.