Metsade hävimine 2.0: Saksamaa suurim metsauuenduskampaania on ees ootamas!

Metsade hävimine 2.0: Saksamaa suurim metsauuenduskampaania on ees ootamas!

Saksamaa seisab silmitsi tohutu väljakutsega: peagi on käes suurim metsauuenduskampaania pärast Teist maailmasõda. See vajadus tuleneb kliimamuutuse tõsistest tagajärgedest, mida eksperdid nimetavad "Forest Dieback 2.0" - olukord, mis on veelgi tõsisem kui 1980. aastatel. Umbes 525 000 hektarit metsa on tõsiselt kahjustatud; eelkõige vajavad taasmetsastamist kuusikud ja lehtpuud, näiteks pöök ja tamm. Üle 80 protsendi allesjäänud puudest on kahjustusi isegi pärast märga 2024. aastat.

Eriti mõjutatud on madalad mäeahelikud, nagu Harz ja Tüüringi mets, aga ka osad Nordrhein-Westfaleni ja Hesseni piirkonnad. Pärast sõjajärgset perioodi tekkinud monokultuurid on osutunud kahjurite ja kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavaks. Ökoloogiliste Konjunktuuriuuringute Instituudi (IÖW) uuringu kohaselt võib kliimastabiilsetesse segametsadesse investeerimine saavutada muljetavaldava, 1100-protsendilise avaliku heaolu tootluse. Iga metsauuendusse investeeritud euro võiks anda väärtuse kaksteist eurot, mis vastab ligikaudu 200 000 euro suurusele sotsiaaltoetusele hektari kohta.

Praegused väljakutsed ja kahjuaruanne

The situation is further complicated by extreme weather conditions that have caused severe damage to German forests in recent years. Kahjudele aitasid oluliselt kaasa 2017. aasta sügisel, 2018. ja 2022. aasta kevadel toimunud tormid ning 2018.–2020., 2022. ja 2023. aasta tugev põud. Need äärmuslikud tingimused soodustasid kooremardikate liikide raamatutrükkijate ja graveerijate massilist levikut, mis kahjustas tõsiselt kuusemetsade stabiilsust. Particular attention is paid to the damage caused by secondary pests to deciduous trees such as beech and oak. 2024. aasta metsaseisundi uuringus selgus, et 36 protsendil puudest oli märkimisväärne võra harvendus ja ainult 21 protsenti puudest loeti terveks.

Kriitiline küsimus on ka metsauuenduse rahalised vahendid. Alates 2019. aastast on föderaal- ja osariikide valitsused metsauuendusmeetmeteks eraldanud ligikaudu 870 miljonit eurot, ainuüksi käesolevaks aastaks on kavandatud 125 miljonit eurot. Sellegipoolest ei piisa toetustest sageli umbes 17 000 euro suuruse hektari istutuskulude katmiseks. See toob kaasa harimata alade tekke, mis võib pikas perspektiivis kaasa tuua kõrge kliima- ja keskkonnakahju.

Metsa uuendamise meetmed ja programmid

Olukorra parandamiseks käivitati 2022. aastast tegutsev kliimaalgatus “Homme võib tulla”, mis on rahastanud ja istutanud juba üle miljoni istiku – see vastab hinnanguliselt üle 100 miljoni euro suurusele sotsiaalsele väärtusele. Lisaks seavad loodusliku kliimakaitse tegevusprogramm (ANK) ja rahastusprogramm „Kliimaga kohanemise metsamajandamine“ (KWM) uued standardid säästvale metsamajandamisele.

Suur nõudlus nende programmide järele on viinud ANK rahaliste vahendite ammendumiseni, mis on loonud era- ja munitsipaalmetsaomanikele tugeva stiimuli rakendada kliimaga kohandatud majandamist. Praeguste hinnangute kohaselt peab enam kui 500 000 hektari metsamaa uuendamine jätkuma ökoloogiliste kahjude parandamiseks ja metsade säilitamiseks tulevastele põlvedele.

Kiiresti on vaja terviklikku metsauuendamise ja -taastamise kava, et stabiliseerida metsad, mis on olulised kliimakaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja puiduallikana. Teekond kliimasõbraliku tuleviku poole nõuab nii pühendunud rahalist toetust kui ka strateegilist lähenemist sobivate puuliikide valikul ja loodusliku uuenemise edendamisel.

Lisateavet selle teema kohta leiate aadressilt fr.de ja bmel.de.