Majandus äärel: finantsjuhid võitlevad bürokraatia ja ebakindlusega!

Majandus äärel: finantsjuhid võitlevad bürokraatia ja ebakindlusega!

Saksamaa finantsotsuste langetajad löövad häirekella: kasvav majanduslik ebakindlus koos kasvava bürokraatiaga takistab oluliselt investeeringuid ja kasvu. Krediidikindlustusandja Coface praeguse uuringu kohaselt, mis viidi läbi 2025. aasta märtsis, peab 83% finantsjuhtidest oma suurimaks murekohaks majanduse volatiilsust. Lisaks nimetas 79% küsitletutest plahvatuslikult kasvavaid bürokraatlikke kulusid keskse probleemina, mis aeglustab majanduskasvu. Need tõstatatud murekohad tulenevad kontekstist, kus majanduspoliitilise ebakindluse indeks jõudis 2025. aasta aprillis rekordkõrgele.

Teine Pereettevõtete Sihtasutuse raport, mis avaldati Ifo Instituudi Aastamonitoris 2024, näitab murettekitavaid trende: 90,8% küsitletud 1763 ettevõttest teatas bürokraatiakoormuse suurenemisest alates 2022. aastast. Eriti mõjutatud on töötlev tööstus ja keskmise suurusega ettevõtted. Üha keerulisemaks muutuvate regulatsioonide ja venivate kooskõlastusmenetluste täitmiseks on 45,6% ettevõtetest investeeringuid edasi lükanud. Lisaks kaalub (osalist) välismaale kolimist 42,6% ettevõtetest.

Bürokraatia kui kasvu pidur

Bürokraatia negatiivsed mõjud tulevad eriti esile 500 parima pereettevõtte planeerimisel: 56,9% neist ettevõtetest kavatseb planeeritud projekte edasi lükata. Keskseks probleemiks on suur halduskoormus, sest vaid 5% küsitletud ettevõtetest saavad enam kui 80% oma haldusülesannetest digitaalselt hakkama. Lisaks teatab vaid 8,5% digitaalsete haldusprotsesside sujuvast toimimisest. See toob sageli kaasa innovatsiooni mahajäämuse, kuna suur ajakulu ja pettumus haldussuhtluses on märkimisväärne koormus.

Finantsjuhtide nõudmised on selged: Coface'i uuringu kohaselt soovib 62% maksusoodustusi, 59% aga bürokraatia vähendamist ja 50% energiakulude vähenemist. Suur osa finantsjuhte suhtub eriti kriitiliselt föderaalvalitsuse kavandatavasse 500 miljardi euro suurusesse infrastruktuurifondi, mida nad peavad alluvaks. Uuringutulemused näitavad, et ilma kaugeleulatuvate reformideta muutub Saksamaa asukohana vähem atraktiivseks.

Potentsiaal läbi bürokraatia ja digitaliseerimise vähendamise

Vajadust tegutseda rõhutavad ka eksperdid nagu professor Oliver Falck Ifo Tööstusökonoomika ja Uute Tehnoloogiate Keskusest, kes kutsub üles läbi viima terviklikku reformi, et vähendada bürokraatiat. Uuringud näitavad, et bürokraatia vastavusse viimine Rootsi tasemega võib suurendada Saksamaa sisemajanduse koguprodukti aastas 146 miljardi euro võrra. Lisaks võib Taani tasemele ulatuv avaliku halduse digitaliseerimine suurendada majandustoodangut 96 miljardi euro võrra aastas.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad eriti suure halduskoormuse all. Müncheni ja Ülem-Baieri IHK peadirektor Manfred Gößl rõhutab poliitikute vastutust lihtsustada bürokraatlikke nõudeid ja pidevalt muutuvaid seadusi, et vältida ettevõtete märkimisväärseid lisakulusid. Bürokraatiakuluindeks (BKI) fikseerib ja esitab läbipaistvalt need lisakulud, mis ulatuvad aastas ligikaudu 146 miljardi euroni.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et praegune olukord seab Saksamaa ettevõtetele suuri väljakutseid. Finantsjuhtide ja perefirmade omanike sõnul on nõue otsustava, struktuurse ja praktilise tegutsemise järele eksimatu. Vastasel juhul võivad sellel olla tõsised tagajärjed Saksamaa kui ärikoha konkurentsivõimele ja kasvule.

Lisateavet nende teemade kohta leiate aruannetest alates Risknet ja Saksa äriuudised.