Hoolekandeühingud nõuavad miljardeid sotsiaalse infrastruktuuri jaoks!

Hoolekandeühingud nõuavad miljardeid sotsiaalse infrastruktuuri jaoks!

Arutelu kiireloomuliste investeeringute üle Saksamaal sotsiaal- ja infrastruktuuriprojektidesse kogub hoogu. Hoolekandeühendused on kirjutanud föderaalsele rahandusministrile Klingbeilile ja kantseleiministrile Freile ning nõuavad miljardeid investeeringuid sotsiaalasutustesse. See algatus, mille algatas üleriigiline töörühm, mis koosneb sellistest organisatsioonidest nagu Saksa Punane Rist, Diakonie ja Caritas, rõhutab, et viimastel aastatel on tekkinud märkimisväärne investeeringute mahajäämus. Riigi esinemistasud katavad kõvasti Deutschlandfunk ainult tegevuskulud, mis teeb tegevuse vajaduse selgeks.

Eriti pakiline on vajadus mitte ainult kliimasõbralike renoveerimiste, vaid ka sotsiaalsete pakkumiste digitaalse kättesaadavuse järele. Nende nõuete täitmiseks on alates 2026. aastast vaja üle kümne miljardi euro suurust rahastamisprogrammi. Investeeringute mahajäämust käsitlev ehitusobjekti aruanne toob esile ka sotsiaalse taristu olulisuse, et tulla toime tuleviku väljakutsetega.

Fookuses kliimakaitse ja infrastruktuur

Samas on nõudmisi, mis mõjutavad kogu avaliku sektori investeeringute valdkonda. Eksperdid nõuavad, et Saksamaa riik investeeriks järgmise kümne aasta jooksul taristusse, majandusse ja ühiskonda ligikaudu 60 miljardit eurot aastas. See oleks 2030. aastate keskpaigaks kokku umbes 600 miljardit eurot. Nende investeeringute eesmärk on lahendada omavalitsuste investeeringute mahajäämus ning teha edusamme hariduse infrastruktuuri, energia- ja transpordivõrkude ning dekarboniseerimise vallas. See teave põhineb Hans Böckleri fondi ja IW IMK uuringul, mida täna Berliinis esitletakse ja mis rõhutab avaliku sektori investeeringute kiireloomulisust alates 2019. aastast. Kriisid alates 2020. aastast on olukorda veelgi halvendanud ja põhjustanud üldise majandusolukorra stagnatsiooni, mis on toonud kaasa ebakindluse energiavarustuse osas ja demograafilisest kasvust tingitud nõrga kasvu.

Uuring näitab, et kliimamuutustest tuleneva kahju ohu tõrjumiseks on vaja arvestada ka omavalitsuste kliimamuutustega kohanemise investeeringutega. Keskne roll on kliimakaitsemeetmetel, nagu hoonete energiasäästlik renoveerimine ja ühistranspordi laiendamine. Investeerimisvajadust erinevates valdkondades toetavad konkreetsed arvud: omavalitsuste renoveerimistööde mahajäämusse on planeeritud kokku 177 miljardit eurot, kliimaga kohanemiseks 13 miljardit eurot, kliimakaitseks 200 miljardit eurot, liiklusteede ja kohaliku ühistranspordi jaoks 127 miljardit eurot, haridustaristu 42 miljardit eurot ning sotsiaalkorterite ehitamiseks 37 miljardit eurot.

Võlapiduri rahastamisstrateegiad ja reformid

Neid investeeringuid rahastatakse laenuvajadusest. Selle taustal tehakse ettepanekuid võlapiduri reformimiseks, et tekiks vajalik ruum uuteks laenudeks. Samuti arutatakse spetsiaalse taristufondi loomist, et õigeaegselt ellu viia lisainvesteeringuid. Kiire tegutsemise olulisus on muutumas üha selgemaks: läheneva stagnatsiooni vastu võitlemiseks ja dekarboniseerimiskulude vähendamiseks on hädavajalikud õigeaegsed investeeringud. Iga-aastases finantsplaneerimises tuleb arvestada ka jooksvate tegevuskuludega, et tagada projektide jätkusuutlikkus.

Kokkuvõttes on suund selge: tuleviku väljakutsetele vastamiseks on vaja tohutuid rahalisi ressursse nii sotsiaalsektoris kui ka infrastruktuuri jaoks. Ainult kooskõlastatud jõupingutuste ja otsustava tegevusega saab eelseisvates muutustes saavutada olulisi edusamme.