Ehitustööstuse tulevik: poliitilised meetmed konkurentsivõime suurendamiseks!

Ehitustööstuse tulevik: poliitilised meetmed konkurentsivõime suurendamiseks!

26. juunil 2025 kutsutakse föderaalvalitsust üles uues päevakorras Saksamaa poliitilist raamistikku põhjalikult ümber mõtlema. Seda nõudlust struktureerivad kolm keskset sammast: finantsturg, ehitustööstus ja poliitiline koostöö. Eesmärk on selge: tuleb tugevdada Saksamaa kui asukoha konkurentsivõimet, mobiliseerida erainvesteeringuid ja edendada infrastruktuuri moderniseerimist. Tabel.Meedia teatatud.

Finantsturu valdkonnas rõhutatakse vajadust põhjaliku digitaliseerimise järele. Föderaalvalitsus peaks ELi Komisjonis lobitööd tegema, et toetada hajutatud pearaamatutehnoloogiaid. Samuti on vaja masinloetavate vormingute kasutuselevõttu ja emissioonide digitaalset standardimist. Teine ettepanek on vähemalt kümneaastase omamisperioodiga aktsiakasumi maksuvabastus ja reaalaktsiapensioni kehtestamine, mis põhineb liidu rahandusministeeriumi ettepanekutel. Samuti on eesmärgiks tugevdada Frankfurdi finantskeskust Euroopa juhtiva finantskeskusena.

Ehitustööstus surve all

Ehitustööstus seisab praegu silmitsi tohutute väljakutsetega. Pilti iseloomustavad kasvavad kulud, märkimisväärne oskustööliste puudus ja üha enam renoveerimist vajav infrastruktuur. Teave viitab sellele, et elamuehitus Saksamaal jääb 2024. aastal ehitussektori suurimaks probleemseks lapseks. Nõudlus on hindade tõusu ja keeruliste rahastamistingimuste tõttu järsult langenud, ütles ta. DIW.

Hankeõiguse planeerimise kiirendamise ja paindlikkuse tagamiseks on vaja tulevast taristuseadust. Kehtestavad seadused on sama olulised ka uue taristu erifondi vahendite jagamisel, millele on kuni 2037. aastani ette nähtud 500 miljardit eurot. Ka infrastruktuuri seisuaruannete avaldamine suurklientide poolt aitaks luua projekti kulgemise läbipaistvust ja vältida ajalisi viivitusi.

Poliitiline koostöö lahenduse leidmiseks

Teine oluline punkt on poliitiline koostöö, mille eesmärk on koondada kõik asjakohased poliitika-, äri- ja kodanikuühiskonna osalised. Olulised nõuded on maksusüsteemi lihtsustamine ja üldise maksukoormuse vähendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele. Samuti võiks ettevõtete koormust leevendada maksuseaduse debürokratiseerimine ja deklareerimisnõuete vähendamine.

Praeguste turusuundumuste analüüs näitab, et ehitussektoris on tööhõive vähenenud peaaegu kõigis sektorites. Ebakindlus leibkondade töö- ja sissetulekute olukorra suhtes toob kaasa säästmiskäitumise. Sellegipoolest näivad elamuehituse laekuvad tellimused pärast tööstuse põhja saavutamist stabiilselt madalal tasemel olevat.

Lähiaastatel on oodata majanduse järkjärgulist stabiliseerumist. Elamuehituse edasiseks arenguks on aga jätkuvalt otsustava tähtsusega rahastamistingimused. Murettekitav on ühe- ja kahepereelamute ehituslubade vähenemine, kuna see on jõudnud viimase kümnendi madalaimale tasemele, samas kui inventuurimeetmed toetavad jätkuvalt elamumajandust.

Üldiselt näitab see, et väljakutsed ehitussektoris ja finantsturul on omavahel tihedalt seotud. Raamtingimuste parandamiseks ja taas kasvamiseks on vaja kooskõlastatud poliitilist strateegiat. See võiks kaasa aidata ka ehitusprojektide vastuvõtmisele ja elluviimisele uuenduslike rahastamismudelite kaudu. Stabiilsusnäitajad viitavad 2025. aastaks tagasihoidlikule arengule, samas kui elamuehituse pikaajalised prognoosid viitavad mõõdukale kasvule, eriti varude meetmete osas.