Piimatootmise tulevik: Digilaudade moderniseerimine täies hoos!

Piimatootmise tulevik: Digilaudade moderniseerimine täies hoos!

"GDR-i tallide" moderniseerimine karjahalduse parandamiseks on teedrajav projekt, mida lükkab edasi Friedrich Buschsieweke. Selgelt digitehnoloogiatele keskendunud investeering sisaldab muuhulgas uut lüpsiplatsi ja uuenduslikku karjahaldusprogrammi. See programm aitab toiminguid sujuvamaks muuta ja kõrvaldada paberimajandusega seotud tülikas, püüdes ja salvestades tõhusalt loomade andmeid, võimaldades neile otsejuurdepääsu. The Elite ajakiri teatab, et kasutades kuumuse tuvastamiseks aktiivsusandurit, saadetakse olulised andmed DairyCompi süsteemi, mis teavitab automaatselt kuumuses olevatest lehmadest lüpsikarusselli valiku tegemiseks.

Uuenduslikul tehnoloogial on praktilisi rakendusi ka stabiilses kontoris. Loomade nimekiri seemenduseks prinditakse automaatselt välja. Lisaks toimub intensiivne andmete hindamine, mis aitab põllumeestel rakendada strateegiaid piimatootmise parandamiseks. Kohandatav süsteem, mis võtab arvesse grupi muutusi laktatsioonis, on näidanud, et lehmad võivad pärast muutust kaotada 2-3 liitrit piima. Selle minimeerimiseks optimeeriti lehmad ja määrati uude rühma ainult üks kord laktatsiooni jooksul.

Loomakasvatuse optimeerimine

Kaasaegse piimakarjakasvatuse teine ​​oluline punkt on spetsiaalsete rühmade, näiteks suure jõudlusega rühma ja loomade rühma loomine, kes hakkavad kuivama. Mullikate stressivaba hoidmiseks loodi ka püsirühm. Kohandatud on ka kuivalehmade söötmist: neid loomi söödetakse happeliste sooladega 17 päeva jooksul, mullikad aga vajavad kauem. Need strateegiad põhinevad uuringutel, mis näitavad seost esmalakteerivate lehmade sisenemisvõime ja poegimismassi vahel.

Lisaks keskendutakse noorveiste kasvatamisele, et alla 640 kg kaaluvaid mullikaid ei vasikaks. Jan von Witzleben teatab ühes DLG infoleht et noorveised seemendatakse, kui nad kaaluvad 390 kg ja keskmine esmapoegimisvanus on 23,1 kuud. Tulevikus on plaanis rajada uus vasikalaud, et ka selles vallas suunata edukale karjamajandamisele.

Kasutusel digitehnoloogiad

Loomade tervise toetamiseks kasutatakse digitehnoloogiaid mäletsemisaktiivsuse mõõtmiseks. Need mõõtmised on mäletsemiskäitumise muutumise tõttu üliolulised
osutada võimalikele terviseprobleemidele. Tehnoloogiad nagu kiirendusandurid, liikumisandurid söömisaja salvestamiseks ja häireteated väärtuste kõrvalekaldumise korral muutuvad üha olulisemaks. Kõrvalekalded mäletsemisajas üle 45 minuti päevas nõuavad loomade viivitamatut kontrolli. Need digitaalsed tööriistad pakuvad väärtuslikku andmebaasi loomade heaolu ja söötmise optimeerimiseks.

Teine aspekt on temperatuuri jälgimine, mida tehakse kõrva mõõtmise või boolustemperatuuri mõõtmise kaudu. Kõrgenenud kehatemperatuur üle 39,5 °C võib viidata haigusele, mis on eriti oluline pärast poegimist. Automaatne temperatuuri mõõtmine muudab igapäevase jälgimise palju lihtsamaks.

Üksikute loomade asukoha määramine reaalajas “lehmade navigeerimisseadmete” abil säästab aega ja võimaldab varakult avastada käitumishälbeid. See on eriti kasulik suurte karjadega farmidele ja välistöölistele.

Kogutud andmete kombineerimine ja hindamine konkreetseks haigusriskide varajaseks avastamiseks mõeldud indeksiks sõltub selliste tegurite seostest nagu piima vähenemine, kaalulangus ja muutused mäletsemisaktiivsuses. Sellest väärtuslikust teabest saab tuletada uusi juhiseid loomade heaolu parandamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks.