Moe tulevik: Itaalia nõuab investeeringuid ja koolitusi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Itaalias Pratos nõuavad ametiühingud ja ettevõtjad ühiseid investeerimisstrateegiaid moetööstuse ja selle tarneahelate tugevdamiseks.

Moe tulevik: Itaalia nõuab investeeringuid ja koolitusi!

Täna algas Itaalias Pratos suur moetööstuse tippkohtumine teemal „Hooaja muutus: moe tulevik on õige – tarneahela taaselustamise strateegiad“. Sellel koosolekul osalevad ametiühingud nagu Filctem Cgil, Femca Cisl ja Uiltec Uil, kohalikud institutsioonid, tööandjate ühendused ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eesmärk on tegeleda 100 miljardi eurost käivet tootva ja 62 000 ettevõttega 600 000 töötajaga Itaalia moetööstuse väljakutsetega.

Ametiühingud nõuavad konkreetseid meetmeid tööstuse taaselustamiseks. See hõlmab terviklikku investeerimisprogrammi tööstuspoliitikasse ja sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamist. Lisaks tuleks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) võimaldada rohkem laenutagatisi, et pakkuda neile vajalikku tuge. Jätkuvad väljakutsed, nagu ülemaailmse nõudluse vähenemine, energia- ja tootmiskulude tõus ning dumpingut teostavate riikide konkurents, nõuavad kiiresti tõhusaid strateegiaid.

Kiiresti vaja tegutseda

Toscana majandusolukord on murettekitav: eelmisel aastal tuli sulgeda 428 ettevõtet, samas kui asutati vaid 271 ettevõtet. Nahktoodete sektoris kasvas 2024. aastal ka lühendatud tööaeg 2023. aastaga võrreldes 254%. Teiseks häiremärgiks on Euroopa-väliste toodete sagenev töötlemine, 2024. aastal eksporditi tollimaksuvabalt 4,6 miljardit saadetist kuni 150 euro ulatuses.

Federazione Moda Italia-Confcommercio väljendab muret ülikiirmoe mõju pärast kohalikele kauplustele. Selle vastu võitlemiseks esitati ettepanekud kohaliku kaubanduse tugevdamiseks, nagu maksusoodustused ja soodustused moeostudel kohalikes kauplustes, samuti kommunaalteenuste, üüri ja digimaksete maksusoodustused.

Pilk jätkusuutlikkusele

Ka moetööstus on surve all tegutseda säästvamalt. Peamiseks väljakutseks on tekstiilitööstuse üha suurenev ressursside nappus. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Komisjon vastu võtnud strateegiadokumendi mitme säästva arengu eesmärgi (SDG) saavutamiseks. Praegused ELi kohustused ei ole aga kavandatud kliimaeesmärkide saavutamiseks piisavad.

Murranguliseks elemendiks on tarneahela hoolsuskohustuse seaduse (LkSG) kehtestamine, mis hakkab kehtima alates 2023. aastast üle 3000 töötajaga ettevõtetele ja 2024. aastast ka üle 1000 töötajaga ettevõtetele. Ettevõtted peavad vastutama kogu oma tarneahela eest, mis hõlmab ka kaudseid tarnijaid.

Kui ringmajandust rakendada terviklikult, võib see mitte ainult tuua aastaks 2030 moetööstusse kuni 700 000 uut töökohta, vaid ka suurendada sisemajanduse koguprodukti umbes 0,5% – see teeb 2022. aastal 15 806 miljardi euro suuruse SKT juures umbes 80 miljardit eurot.

Kokkuvõttes on selge, et Itaalia moetööstus seisab silmitsi suurte väljakutsetega, kuid neid saaks ületada selge strateegia, igakülgsete koolitusvõimaluste ja tugeva keskendumisega jätkusuutlikkusele. Need aspektid on olulised mitte ainult tööstuse majandusliku arengu, vaid ka töökohtade kindlustamise ja tulevaste keskkonnastandardite järgimise seisukohast.

fashionunited.de teatab, et Itaalia moetööstus vajab kiiresti taaselustamisstrateegiaid. Samal ajal tõstab ey.com rõhutab jätkusuutlikkuse kasvavat tähtsust tööstuses.