DAX registreerib drastilist langust – mis on selle taga?
Dax langeb 1,8%, 22 621 punktini – põhjus: ebakindlus kaitseinvesteeringute ja põhiseaduse muudatuste osas.

DAX registreerib drastilist langust – mis on selle taga?
13. märtsil 2025 koges DAX märkimisväärset langust. Valju n-tv Indeks kaotas 400 punkti ehk 1,8 protsenti, sulgudes 22 621 punktile, langedes allapoole 23 000 punkti piiri. Selle languse peamise põhjusena on peetud ebakindlust miljardite investeeringute osas kaitse- ja taristusse, mis nõuavad põhiseaduse muutmist.
Soovitav põhiseaduse muudatus nõuab Bundestagi ja Bundesrati kahekolmandikulist häälteenamust. Roheliste heakskiit on veel pooleli ning plaane võib ohtu seada ka hagi esitamise võimalus föderaalses konstitutsioonikohtus. Alates föderaalvalimistest on DAX väärtus tõusnud spekulatsioonide tõttu võlapiduri lõdvendamise ja erifondide üle. Praegune aruandlushooaeg keskendub eelkõige kahele DAX-i ettevõttele: Volkswagenile ja Henkelile.
Aruandlushooaeg fookuses
Aruandehooaja raames esitleb Volkswagen oma viimase aasta näitajaid ja annab väljavaate 2025. aastaks. Keskendutakse sellistele teemadele nagu kärpeprogramm ja USA tariifide võimalikud mõjud. Henkel seevastu avaldab oma ärinäitajad ning ootab võimalikku kasumi kasvu ja dividende. Siin võetakse arvesse ka USA tariifipoliitika mõjusid.
Paralleelselt Saksamaa majandusarenguga kavandavad NATO riigid, kuidas tagesschau.de teatas, et kulutab 2024. aastal kaitsele kokku umbes 2,71 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. See vastab ligikaudu 1,5 triljoni USA dollari suurusele rahalisele kogumahule. Euroopa liitlastelt ja Kanadalt oodatakse 2,02 protsenti SKTst, mis võrdub 507 miljardi dollariga.
Võrreldes eelmise aastaga tähendab see kaitsekulutuste kasvu 10,9 protsenti, Euroopa liitlastel ja Kanadal aga 17,9 protsenti. NATO riikide kaitsekulutused on alates 2014. aastast kasvanud 943 miljardilt dollarilt. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on oluliselt mõjutanud ohu tajumist ja seeläbi kulutuste suurendamise vajadust. Saksamaa kaitsekulutused ületavad 2024. aastal eeldatavasti esmakordselt 2 protsenti SKTst ja ulatuvad 2,12 protsendini, mis saavutatakse arvutuste korrigeerimisega.