EL ja USA seisavad silmitsi kaubanduskriisiga: tariifide tõstmine ja läbirääkimised kuumenevad!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

EL ja USA seisavad silmitsi ülitähtsate kaubandusläbirääkimistega kuni 9. juulini 2024, samal ajal kui Trump ähvardab tariifide tõstmisega.

EL ja USA seisavad silmitsi kaubanduskriisiga: tariifide tõstmine ja läbirääkimised kuumenevad!

Euroopa Liidu (EL) ja USA vaheliste kaubandussuhete ees seisavad ülitähtsad läbirääkimised, mis tuleb lõpule viia 9. juuliks 2024. EL näib olevat valmis leppima paljude ekspordikaupade universaalse 10% tollitariifiga. See on aga tingimusel, et USA langetab tariife sellistes suurtes sektorites nagu farmaatsia, alkohol, pooljuhid ja kommertslennukite tootmine.

Nende läbirääkimiste taustal ähvardab president Donald Trump tõsta ELi eksporditariife kuni 50%-ni, kui kokkuleppele ei jõuta. Kuigi Euroopa Komisjon näeb kavandatavat kaubanduslepet veidi USA kasuks, peab ta seda vastuvõetavaks ummikusse jõudnud kaubandustüli lahendamiseks. ELi kaubandusesindaja Maros Sefcovic juhib delegatsiooni Washingtoni, et jätkata kõnelusi ja leida võimalikke lahendusi.

EL nõudmised ja vastumeetmed

EL taotleb erandeid, et vähendada USA tariife, eelkõige 25% tariife autodele ja autovaruosadele ning kõrgeid 50% tariife terasele ja alumiiniumile, mis mõjutasid 2024. aastal kokku 24 miljardi euro väärtuses eksporti EList. See juhtus peamiselt peamiste ekspordiriikide Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa puhul. Lisaks on EL juba ette valmistanud vastumeetmed juhuks, kui rahuldavat kokkulepet ei saavutata.

Nende ettevalmistuste raames kiitis EL heaks tariifid 21 miljardi euro väärtuses USA kaupadele, samas kui ta on koostanud veel ühe tariifide nimekirja 95 miljardi euro väärtuses USA toodetele, sealhulgas tööstuskaupadele, nagu Boeingi lennukid ja USA autod. Nende meetmete eesmärk on suurendada survet USA läbirääkijatele.

Kahepoolne kaubandus ja majanduslik mõju

Kahepoolne kaubavahetus ELi ja USA vahel ulatus 2023. aastal muljetavaldavalt 851 miljardi euroni, millest EL eksportis kaupu 503 miljardi euro väärtuses ja sai tagasi impordi 347 miljardi euro väärtuses. See toob kaasa 157 miljardi euro suuruse ELi kaubavahetuse ülejäägi. Kahepoolne teenustekaubandus ulatus 746 miljardi euroni, millest EL eksportis teenuseid 319 miljardi euro väärtuses ja importis 427 miljardi euro väärtuses, mistõttu tekkis selles sektoris puudujääk.

USA tariifipoliitika tõttu seisab EL silmitsi kriitiliste väljakutsetega. Selle vastu võitlemiseks on Euroopa Komisjon avaldanud küsimuste ja vastuste kataloogi USA tollipoliitika kohta ning on pühendunud avatud, prognoositavale ja ausale ülemaailmsele kaubandussüsteemile. EL-i ja USA vahelise kaubanduse keskmine tollitariifimäär on umbes 1%, kuigi USA on kehtestanud EL-i ekspordile umbes 7 miljardi euro suurused tollimaksud, samas kui EL kohaldas USA ekspordile umbes 3 miljardi euro suuruseid tariife.

EL on endiselt optimistlik, et USAga on võimalik saavutada ajutine kokkulepe 9. juuliks. Läbirääkimistel on potentsiaali vähendada mitte ainult tariifseid, vaid ka mittetariifseid kaubandustõkkeid ning tagada õiglane juurdepääs USA peamistele turgudele, millel oleks suur majanduslik tähtsus nii ELile kui ka USA-le.