Krüptopettus Ludwigshafenis: kuidas oma raha kaitsta!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

60-aastane langes Ludwigshafenis krüptopettuse ohvriks. Ta kandis üle 45 000 eurot ja tajus ohtu liiga hilja.

Krüptopettus Ludwigshafenis: kuidas oma raha kaitsta!

60-aastane Ludwigshafenist pärit mees sattus pettusejuhtumisse, kui investeeris aktsiatesse ja krüptovaluutadesse alates 2025. aasta aprillist. Väidetavast kauplemisgrupist “Charles Schwab Members Group” sai ta teada sotsiaalmeediaplatvormi Instagram kaudu. Uskudes, et on avastanud tulusa investeerimisvõimaluse, kandis mees Hispaania kontole kokku 45 000 eurot. 29. mail 2025 sai ta aga aru, et on sattunud pettuse ohvriks ja teatas sellest kohe politseile. See juhtum on osa murettekitavast trendist, mille puhul üha enam inimesi langeb veebis petturite ohvriks. Valju MRN uudised Paljudel mõjutatud isikutel on veebikaubanduses kogenematud, mida küberkurjategijad konkreetselt ära kasutavad.

Petturid esinevad sageli tõeliste töötajatena ja avaldavad oma ohvritele survet, et nad rohkem investeeriksid. See juhtum on järjekordne näide veebipettuste kasvavast probleemist. Kannatanute arv kasvab ja rahaline kahju on sageli viiekohaline. Levinud meetodid, mida petturid kasutavad, on sotsiaalmeedia kasutamine inimeste meelitamiseks suure kasumi lubadustega ja nn isiklike nõustajate kasutamine, kes püüavad veenda huvitatud isikuid oma andmeid investeerima või luurama. Tarbija nõustamiskeskus märgib, et nendel platvormidel kuvatavad hinnad ja kasumid on tavaliselt võltsitud.

Pettuste ennetamise näpunäited

Enda kaitsmiseks selliste petuskeemide eest on soovitatav alati enne investeerimist pakkumisi ja pakkujaid hoolikalt kontrollida. Tundlikke andmeid, näiteks internetipanga sisselogimisandmeid, ei tohiks kunagi avaldada. Enne registreerimist või raha ülekandmist peaksite hankima põhjalikku teavet kõnealuse kauplemisplatvormi kohta ja vajadusel tutvuma BaFini andmebaasiga. Mainekaid pakkujaid ei iseloomusta mitte ainult läbipaistvus, vaid nad rõhutavad ka veebikaubanduse riske ega nõua isiklikele seadmetele juurdepääsuks luba.

Kui kahtlustatakse pettust, saavad kannatanud isikud sellest kohalikule politseile teada anda. Samuti on raske sissemakstud summat tagasi saada, kuna petturid tegutsevad sageli välismaal. Krediitkaartidega makstes on aga võimalus pangaga ühendust võtta. Sellised juhtumid nagu Ludwigshafeni juhtum näitavad korduvalt, et kogenematuse ja ahvatlevate pakkumiste ohtlik segu sotsiaalvõrgustikes seab inimesed küberkurjategijate tulerivi.