Krüptorikkus: kirjaniku emotsionaalne kaos miljonäride seas

Krüptorikkus: kirjaniku emotsionaalne kaos miljonäride seas

Saksa kirjanik ja sotsioloog Juan S. Guse on oma uues raamatus “Tuhat korda nii palju raha kui praegu” intensiivselt käsitlenud krüptorahade maailma. Üle aasta kohtus Guse meestega, kes said digitaalse valuutaturu kaudu jõukaks. Ta edastab selle ainulaadse ülevaate krüptomaastikust, kasutades sotsioloogilise uuringu, essee ja romaani segu, mis käsitleb krüptomiljonäride psühholoogiat.

1989. aastal sündinud ning kirjandust ja sotsioloogiat õppinud Guse näitab oma raamatus äkilise rikkuse varjukülgi. Ta on võitnud arvukalt auhindu, sealhulgas kirjandusvõistluse Berlin Open Mike 2012. Oma varasemates töödes, näiteks romaanides "Müra ja metsad" (2015) ja "Miami punk" (2019), on ta juba käsitlenud uute tehnoloogiate mõju ühiskonnale.

Krüptomiljonärid ja nende maailm

Tema väliuuringu fookuses on neli peategelast, nende seas krüptomaailma sisenenud endine kanepikaupleja Basti, kes saavutas ajutiselt 20 miljoni euro tipu. Need mehed peegeldavad trendi, et enamik krüptoinvestoritest on alla 40-aastased ja jagavad sageli arvamust, et rikkus on vaid teadmiste ja uurimistöö küsimus, mida Guse peab problemaatiliseks.

Kohtudes krüptomiljonäridega, kellest mõnda tuntakse ka "magajatena", täheldas Guse, et nende rikkuse välised märgid ei ole sageli kohe nähtavad. Need mehed õõnestavad sageli rahaga ümberkäimise viisi ja nende jõukusega seotud ootusi. Nende mõtlemise keskne joon on väljakujunenud rahasüsteemi kriitika, kuna nad näevad Bitcoinis ja teistes krüptovaluutades kapitalismist mööda hiilimise viise.

Pilk kulisside taha

Uurimistöö käigus koges Guse, et krüptorahade teemalised vestlused tekitasid sageli negatiivseid emotsioone. Ta ise kaotas ühe intervjueeritava nõuande järgi krüptoinvesteeringutes 2500 eurot. See teeb selgeks, et ka krüptomaailmal on oma lõksud ja ootused, mida paljud kiirrahaga seostavad, ei täitu sageli.

Lood, mida Guse räägib, on palju enamat kui lihtsalt rahaline edu. Need käsitlevad ka finantsmaailmas valitsevat sotsiaalset ja ajaloolist ebavõrdsust. Guse nentis, et näiteks Šveitsis ei lubatud abielunaistel oma kontot avada kuni 1976. aastani, mis seletab meesinvestorite domineerimise kultuuritausta.

Guse raamatut iseloomustatakse kui informatiivset ja põnevat, kuna see käsitleb kõrvalekaldeid krüptorikaste elustiilis, pakkudes samas lõbusaid sissevaateid nende maailma. Selle on välja andnud S. Fischer ja see koosneb 190 leheküljest. Krüptoraha temaatikat käsitleb lisaks Gusele oma teoses “Apelsini pill” ka Ijoma Mangold, kuid veidi teisest vaatenurgast.

Krüptomaailm on endiselt põnev ja sageli ettearvamatu maastik, kus selliste meeste nagu Basti ja Co lugusid tuleb ikka ja jälle arutada ja analüüsida. Guse on andnud sellesse arutelusse märkimisväärse panuse teemaga "Tuhat korda nii palju raha kui praegu" ja näitab digitaalse rikkuse keerulisi tahke ja sellega kaasnevaid probleeme.

Lisateavet Guse kogemuste kohta krüptoekspertidega leiate siit SRF ja NZZ.