Rootsi tegutseb: krüptovarad ja Bitcoin on tema vaateväljas!

Rootsi tegutseb: krüptovarad ja Bitcoin on tema vaateväljas!

Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer kutsus kohalikke võime üles suurendama haaranguid varade, sealhulgas krüptovaluutade arestimiseks. See samm on seotud 2024. aasta seadusega, mis lubab üksikisikutelt luksuskaupu ja sularaha konfiskeerida isegi siis, kui käimasolevat uurimist ei toimu. Valju Münditelegraaf Politsei, maksuametid ja täitevasutused peaksid suurendama oma jõupingutusi krüptovarade, kinnisvara ja ettevõtete varade puhul.

Strömmer andis mõista, et alates seaduse jõustumisest 2024. aasta novembris on juba konfiskeeritud üle 8,3 miljoni dollari ulatuses kuritegelikku kasumit. Seadus lubab konfiskeerida kuritegudest saadud vara, olenemata sellest, kas asjaomased isikud on kuriteos süüdi mõistetud või mitte. Määrus on eriti vastuoluline, kuna see kehtib ka siis, kui inimese sissetulek ei ole proportsionaalne tema varaga või ei ole võimalik nende päritolu selgitada.

Vaidlused ja spetsiifilised krambid

Esimestel nädalatel pärast seaduse jõustumist toimusid esimesed suurejoonelised konfiskeerimised. Näiteks Göteborgi-Landvetteri lennujaamas konfiskeeriti ühelt naiselt 137 000 dollarit ja Rolexi käekell. Lisaks arestiti jõustamise esimesel nädalal umbes 1 miljon dollarit kauba koguväärtust. Need meetmed on osa jõupingutustest võidelda vägivaldse kuritegevusega Rootsis.

Kuid poliitilises arutelus on ka ettepanekuid Bitcoiniga toimetulemiseks. 2024. aasta aprillis kutsus parlamendisaadik Rickard Nordin Rootsi rahandusministrit Elisabeth Svantessoni üles kaaluma Bitcoini reservvaluutana. Ta esitas ettepaneku, et Rootsi võiks kasutusele võtta USA eelarveneutraalse lähenemisviisi, mille kohaselt ei tuleks konfiskeeritud Bitcoine müüa, vaid kanda üle riiklikesse reservidesse. Sellega seoses kavatseb Svantesson ettepanekut üksikasjalikult uurida.

Arutelu Bitcoini kui reservvaluuta üle

Arutelu Bitcoini üle kogub Rootsis hoogu. Kui mitmed teised riigid, näiteks El Salvador, on võtnud Bitcoini teisese valuutana, uurib Rootsi ka võimalust lisada see valitsuse välisvaluutareservidesse. Rootsi keskpanga president Erik Thedéen väljendas aga skeptilisust Bitcoini rolli suhtes Rootsi finantssüsteemis. Ta kirjeldas Bitcoini kui liiga muutlikku ja spekulatiivset.

Kuigi Rootsi on varem kutsunud reguleerivaid asutusi kaaluma võimalikku kogu ELi hõlmavat energiamahuka töötõendi kaevandamise keelustamist, ei ole praegu ühtegi seadust, mis keelaks virtuaalsete valuutade lisamist välisvaluutareservidesse. Ülemaailmne trend näitab aga kasvavat huvi Bitcoini kui reservvara vastu, kuna sellised riigid nagu Šveits, Poola, Saksamaa ja Jaapan uurivad ka Bitcoini integreerimist oma välisreservidesse.

Arutelu nende võimaluste üle peegeldab üha kasvavat arutelu Bitcoini ja krüptovaluutade rolli üle kaasaegses majanduses ning sellel võivad olla tagajärjed majandusmaastikule mitte ainult Rootsis, vaid ka kogu Euroopa Liidus.