Käsitöö president nõuab tungivalt majandusreforme!
Jörg Dittrich kritiseerib fooride koalitsiooni ja nõuab käsitöösektori reforme. EL kavandab konkurentsivõime suurendamise meetmeid.

Käsitöö president nõuab tungivalt majandusreforme!
Saksa Käsitöö Keskliidu (ZDH) president Jörg Dittrich kommenteeris hiljutises intervjuus liidu ja SPD koalitsiooniläbirääkimisi. Dittrich nõuab konkurentsivõimelisemate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kehtestamist majanduse jaoks. Praegust meeleolu tööstuses kirjeldab ta pingelise ja ärritatuna, sellist tunnet pole ta oma 35 tööaasta jooksul kunagi kogenud. Ta on kriitiline ka reformide mahajäämuse ja valgusfoorikoalitsiooni vähese tunnustamise suhtes dramaatilisest majandusolukorrast.
Dittrich võttis sütitava kirjaga ühendust peaministritega, et juhtida tähelepanu muutuste kiireloomulisusele tööturul ja sotsiaalsüsteemis. Eriti problemaatiliseks peab ta SPD reaktsiooni oma halvimale valimistulemusele vanade retseptidega, kuna eiratakse ametite vajadusi. Suurenenud tulumaks paneks eriti suure koormuse paljudele käsitöösektori partnerlustele. Dittrich väljendab ka muret, et taristule planeeritud 500 miljardit eurot ei too ilmtingimata kaasa erainvesteeringute suurenemist, kui üldised tingimused ei parane.
Nõuded bürokraatia vähendamiseks
Dittrich märgib, et käsitööteenused on muutunud kallimaks, mis toob kaasa nõudluse vähenemise. Ta pöördub uue koalitsiooni poole palvega sõnastada konkreetsed eesmärgid bürokraatia vähendamiseks ja nõuab sotsiaalkindlustusmaksete vähendamist 42 protsendilt 40 protsendile. Lisaks tõstatab ta riigipüha ärajätmise võimaluse, et koguda rahalisi vahendeid ja anda ühist märku jõupingutustest majanduses.
Veebruari lõpus esitletav "Puhta tööstuslepingu" strateegia sisaldab muu hulgas tegevuskavasid nii taskukohase energia kui ka auto- ja keemiatööstuse jaoks. Halduskulude vähendamiseks kavandatav kõikehõlmav seadusandlik akt võib samuti anda märku, et eesmärk on vähendada bürokraatiat. IHK 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste äribaromeetri andmetel nõuavad ELi liikmesriigid „revolutsioonilist lihtsustamisprotsessi”, kusjuures 95% küsitletutest nimetas oma peamiseks prioriteediks bürokraatia vähendamist.