Pärast valimisvõitu kutsub Hesseni majandus reforme uuele kursile!

Pärast föderaalvalimisi nõuavad Hesseni äriühendused ja ametiühingud majandusprobleemide lahendamiseks kõikehõlmavat reformi. Hesseni Äriühingute Ühenduse (VhU) president Wolf Matthias Mang õnnitles liitu valimisvõidu puhul ja avaldas kahetsust FDP lahkumise üle. Ta surub peale kiireid koalitsioonikõnelusi, et moodustada teovõimeline valitsus, kuna majanduslikud tingimused on keerulised.

Hesseni majandus näitas 2024. aasta esimesel poolel minimaalset 0,2%list kasvu, samas kui kogu Liitvabariigis oli langus 0,2%. Keemiatööstuse liit hoiatab, et "sulatuskoda põleb" ja kutsub üles lihavõttepühadeks uut valitsust. Ettevõtlusühendused nõuavad kaugeleulatuvaid reforme, mis hõlmavad bürokraatia vähendamist, maksude langetamist ja energiahindade langetamist. Energiahinnad Hessenis langesid eelmisel aastal ligi 6%, mis on positiivne areng.

Nõuab reforme ja investeeringuid

Hesseni Tööstus- ja Kaubanduskoda rõhutab vajadust stabiilsete raamtingimuste järele, mis on investeeringuteks ja uuendusteks hädavajalikud. DGB Hesse-Tüüringi ametiühing seevastu nõuab valitsuse suuremaid investeeringuid infrastruktuuri ja töökohtade loomisesse ning võlapiduri reformi või kaotamist, et luua rohkem rahalisi võimalusi vajalikeks investeeringuteks.

Kui tööandjate esindajad pooldavad võlapiduri säilitamist ja valitsuse kärpemeetmete suurendamist, siis Dekabanki peaökonomist Ulrich Kater teeb ettepaneku võlapidur ajutiselt lõdvendada, et saaks rahastada terviklikku reformipaketti. Kater rõhutab selge pühendumise tähtsust majanduskasvule.

Võlapidur majandusteadlaste fookuses

Laiemas kontekstis käsitles võlapiduri arutelu 2023. aasta lõpus kokku kukkunud eelarvet. Viis majandusteadlast teevad ettepaneku võlapiduri reformimiseks, mis hõlmab mitmeid aspekte. See reform nõuab pikemat laenuvõtmist, et anda föderaalvalitsusele rohkem aega väliste šokkidega toimetulemiseks. Lisaks tuleks võlalimiiti muuta varieeruvamaks, olenevalt võlasuhtest.

Kui võla suhe on alla 60% SKTst, võib struktuurne puudujääk olla kuni 1% SKTst. Reformi eesmärk on suurendada eelarvepoliitika paindlikkust ilma riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustamata. Ettepanekud on saanud majandusteadlastelt valdavalt positiivset tagasisidet, mõned kriitikud kritiseerivad uute võlgade rahastamise puudumist.

Loe täpsemalt siit hessenschau.de ja Capital.de.