Ümberasustatute elulood: Markt Schwabeni loeng!

Ümberasustatute elulood: Markt Schwabeni loeng!

19. mail toimub Markt Schwabeni koduloomuuseumis Willi Becki loeng, mis käsitleb pagulasprobleemi pärast Teise maailmasõja lõppu. Loeng pealkirja all “80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas – ümberasustatud isikud tulevad Markt Schwabeni ja võetakse vastu kasarmusse” algab kell 18.30. Merkuur teatab, et Beck valgustab sakslaste lüüasaamise tagajärgi ida- ja kagu-Euroopa etnilistele sakslastele. Loengu fookuses on pagulaste põgenemine, väljasaatmine ja vastuvõtmine Markt Schwabenis ning nende saatusega seotud elutingimused ja raskused sõjajärgsel perioodil.

Keskseks teemaks on ka sakslaste väljarände ajalooline käsitlemine Kagu-Euroopa aladele, mida ilmestab Doonau švaablaste saatus. Beck teeb loengu mitte ainult informatiivseks, vaid ka humoorika ja mõtliku kaastööga pagulaskasarmute murretes.

Ajalooline taust ja mälestuspäevad

Meenutused põgenemisest ja väljasaatmisest muutuvad eriti aktiivseks erinevatel mälestuspäevadel, näiteks Saksa Reichi alistumise 40. aastapäeval 8. mail 1945. Sel päeval pidas Richard von Weizsäcker Bundestagis tähtsa kõne, milles ta mälestas ümberasustatud isikuid. bpb Ta andis mõista, et ümberasustatud inimeste kodumaa-armastus ei ole revanšism ja kutsus üles mõistma oma saatust. Weizsäcker võttis sõna ka ümberasustatud inimeste püsiva turvalisuse poolt ja lükkas tagasi Saksamaa idapiiri revideerimise.

Saksamaa ja Poola kahepoolsed lepingud, nagu 1990. aasta novembris sõlmitud piirileping ja 1991. aasta juunis heanaaberlik leping, lõpetasid kaua kestnud konflikti ja kinnitasid Poolas elavate sakslaste õigusi. Need sammud aitasid kaasa pagulaste ja ümberasustatud isikute integreerimisele Saksa ühiskonda, mida peeti edukaks, kusjuures 1952. aasta koormuse ühtlustamist peeti majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni otsustavaks alguseks.

Praegused arengud ja väljakutsed

Sellegipoolest on arutelu põgenemise ja väljasaatmise üle viimastel aastakümnetel avalikkuse ettekujutuses marginaliseerunud. Kui Saksa ajalooteadus hakkas väljasaatmisega tegelema varakult, siis vaimne kaotusega toimetulek on jäänud ebapiisavaks tänaseni. Eriti 1970. aastatel tekkis sotsiaal-liberaalse koalitsiooni ajal uus idapoliitika, mille eesmärgiks oli suhete normaliseerimine.

Ümberasustatud isikute organisatsioonide kriis langes kokku põgenemise ja väljasaatmise teema elavnemisega avalikkuses, mis tõi kaasa uued lähenemisviisid uurimistöös, eriti pärast müüri langemist 1989/90. Praegused uuringud ja rahvusvaheline koostöö soodustavad üha enam teema mõistmist ja igakülgset valgustamist. Lisaks on nii Saksa vähemus Poolas kui ka väljasaatmise küsimus Tšehhi Vabariigis jätkuvalt emotsionaalselt ja poliitiliselt koormatud.