Aegunud püsivara mõju asjade Interneti-seadmete küberturvalisusele – uus uuring analüüsib 52 miljardit seadet kogu maailmas.
Vastavalt saidi www.all-about-security.de aruandele näitab Fraunhofer ISI uus uuring, et IoT-seadmetes on tarkvara ja püsivara ajakohasena hoidmine suur probleem. Ajavahemikus 2015. aasta oktoobrist 2021. aasta novembri lõpuni analüüsiti asjade Interneti otsingumootori Censys.io abil 52 miljardit seadet. Tulemused näitavad, et kõige rohkem seadmeid on paigaldatud USA-sse, millele järgneb Saksamaa, Venemaa, Ühendkuningriik, Jaapan ja Prantsusmaa. Keskmine püsivara aeg Saksamaal on 689 päeva, kuigi mõned seadmed pole värskendust saanud peaaegu aasta. Uuring näitab ka, et seadmete vanus on GDPR-i jõustumisest alates kasvanud keskmiselt 99 päeva,...

Aegunud püsivara mõju asjade Interneti-seadmete küberturvalisusele – uus uuring analüüsib 52 miljardit seadet kogu maailmas.
Vastavalt aruandele www.all-about-security.de, näitab Fraunhofer ISI uus uuring, et tarkvara ja püsivara ajakohasena hoidmine asjade Interneti-seadmetes on suur probleem. Ajavahemikus 2015. aasta oktoobrist 2021. aasta novembri lõpuni analüüsiti asjade Interneti otsingumootori Censys.io abil 52 miljardit seadet. Tulemused näitavad, et kõige rohkem seadmeid on paigaldatud USA-sse, millele järgneb Saksamaa, Venemaa, Ühendkuningriik, Jaapan ja Prantsusmaa. Keskmine püsivara aeg Saksamaal on 689 päeva, kuigi mõned seadmed pole värskendust saanud peaaegu aasta. Uuring näitab ka, et seadmete vanus on GDPR-i jõustumisest alates kasvanud keskmiselt 99 päeva võrra, mis on karmimaid regulatsioone arvestades üllatav.
See analüüs tõstatab küsimuse, millist mõju võivad need leiud nutiseadmete tootjatele avaldada. On ilmne, et vananenud püsivara ja tarkvarauuenduste puudumine seavad ohtu küberturvalisuse ja põhjustavad privaatsusprobleeme. Sellel võib olla negatiivne mõju turule, kuna tarbijad võivad olla vastumeelsed asjade Interneti-seadmete ostmisele, kui neid peetakse häkkimise suhtes haavatavaks. Seetõttu seisavad tootjad silmitsi väljakutsega pakkuda tarbijate usalduse võitmiseks usaldusväärseid ja turvalisi IoT tooteid.
Samuti on oluline, et reguleerivad asutused annaksid tootjatele soovitusi tagamaks, et uuendusmehhanismid oleksid seadmetesse sisse ehitatud ja et uuendusi käsitletaks CE-märgise osana, mis on Euroopas kasutuselevõtu eeltingimus. Vaid kõigi sidusrühmade – tootjate, reguleerijate ja tarbijate – ühisel jõupingutusel on võimalik luua turvalisem IT-taristu.
Selle uuringu tulemused peaksid olema hoiatus, et IoT-seadmete tarkvara ajakohasuse parandamine on küberturvalisuse ja andmekaitse tagamiseks hädavajalik. Tootjad peavad võtma asjakohaseid meetmeid selle probleemi lahendamiseks ja tarbijate usalduse suurendamiseks asjade interneti tehnoloogiate vastu.
Lugege lähteartiklit aadressil www.all-about-security.de