Digiteenuste seadus (DSA): finantsekspert kutsub üles 2024. aastaks hästi rakendama
Netzpolitik.org raporti kohaselt kavatseb föderaalvalitsus digitaalteenuste seaduse (DSA) rakendada hiljemalt 2024. aasta veebruariks. EL võttis vastu DSA, et anda kasutajatele võrguteenuste osas rohkem õigusi. See hõlmab näiteks paremate kaebuste esitamise menetluste ja läbipaistvuskohustuste kehtestamist teenusepakkujatele. Eesmärk on luua turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond. Föderaalne tarbijaorganisatsioonide liit (VZBV) on nüüd esitanud seisukoha dokumendi ja aruande, mis käsitlevad DSA rakendamise ja kohaldamise küsimusi tarbija vaatenurgast. Keskne aspekt on järelevalvestruktuuri küsimus. DSA nõuab, et igal ELi riigil oleks digitaalteenuste koordinaator...

Digiteenuste seadus (DSA): finantsekspert kutsub üles 2024. aastaks hästi rakendama
Netzpolitik.org raporti kohaselt kavatseb föderaalvalitsus digitaalteenuste seaduse (DSA) rakendada hiljemalt 2024. aasta veebruariks. EL võttis vastu DSA, et anda kasutajatele võrguteenuste osas rohkem õigusi. See hõlmab näiteks paremate kaebuste esitamise menetluste ja läbipaistvuskohustuste kehtestamist teenusepakkujatele. Eesmärk on luua turvaline ja usaldusväärne veebikeskkond.
Föderaalne tarbijaorganisatsioonide liit (VZBV) on nüüd esitanud seisukoha dokumendi ja aruande, mis käsitlevad DSA rakendamise ja kohaldamise küsimusi tarbija vaatenurgast. Keskne aspekt on järelevalvestruktuuri küsimus. DSA näeb ette, et iga ELi riik määrab digiteenuste koordinaatori, kusjuures konkreetne vastutus jääb liikmesriikide kanda. VZBV eelistab ühe asutuse struktuuri, kus kõige eest vastutab üks järelevalveasutus. Kui peaks siiski tekkima mitut asutust hõlmav struktuur, on hädavajalik luua kasutajatele keskne kaebuste esitamise büroo.
Volituskonfliktide vältimiseks tuleks kehtestada õigussätted ametiasutustevahelise kohustusliku konsultatsiooni- ja koordineerimisprotsessi kohta. Lisaks on suur tähtsus võimude sõltumatusel nii poliitikast kui ka majandusest. Seda on võimalik saavutada näiteks vastuolus olevate nõuetega, nagu on seaduses sätestatud konkurentsipiirangute vastu.
VZBV nõuab ka, et asutus koostaks usalduse tekitamiseks regulaarseid tegevusaruandeid. Need aruanded peaksid ületama ELi miinimumnõudeid ning sisaldama teavet rikkumiste ja trahvimenetluste kohta. Samuti peaks asutus tegema põhjalikku suhtekorraldustööd ja teavitama kasutajaid nende kaebuse olekust, sealhulgas läbivaatamise tulemustest.
Teine oluline aspekt puudutab juurdepääsu võrguteenuste andmetele uurimiseesmärkidel. Juurdepääs peab olema kavandatud nii, et see oleks praktiline, et teenuseosutajad ei saaks ärisaladusi viidates avalikustamisest kõrvale hiilida. Lisaks peaks akrediteerimisprotsess tagama valitsusvälistele organisatsioonidele ja teadusele kiire juurdepääsu taotletud andmetele.
DSA rakendamisel ja VZBV eelnimetatud nõuete arvestamisel on võimalikud mõjud nii turule kui ka tarbijatele. DSA tõhus rakendamine võib parandada kasutajate kaitset ja luua turvalisema võrgukeskkonna. Samas peavad DSA nõuded ellu viima teenusepakkujad, mis võib kaasa tuua muutusi nende ärimudelites ja praktikates.
Allikas: netzpolitik.org raporti kohaselt, vahendab netzpolitik.org
Lugege lähteartiklit saidilt netzpolitik.org