Finantsekspert uurib edukat võltspoodide otsimise mudelit: Tarbijanõustamiskeskused tuvastavad üle 50 000 võltsitud poe. Oliver Havlat ütleb, et päris ja võltspoode on raske eristada. Kuidas tööriist töötab?

Finantsekspert uurib edukat võltspoodide otsimise mudelit: Tarbijanõustamiskeskused tuvastavad üle 50 000 võltsitud poe. Oliver Havlat ütleb, et päris ja võltspoode on raske eristada. Kuidas tööriist töötab?

Supertipp-online.de raporti kohaselt on võltspoe leidja tarbijanõustamiskeskuse edukas mudel. Alates selle käivitamisest umbes aasta tagasi on tööriist uurinud rohkem kui 1,3 miljonit veebisaiti ja tuvastanud üle 50 000 võltsitud poe. Viimase 12 kuu jooksul on tööriista kasutatud keskmiselt üle 4000 korra päevas. Võltspoed on olnud probleemiks internetikaubanduse algusest peale, kuid nende arv on viimastel aastatel kasvanud, kuna petlikult ehtsate pakkumiste loomiseks kasutatakse üha tehnoloogiliselt arenenumaid meetodeid. See muudab tarbijate jaoks Internetis üha raskemaks eristada tõelisi poode võltsitud poodidest ning võltspoodi sattudes on neil sageli raskusi raha tagasi saamisega, kuna operaatorid asuvad sageli väljaspool Euroopat.

Võltspoe leidja analüüsib täielikult automaatselt poe lehe erinevaid tunnuseid, näiteks juriidilises teates sisalduvat teavet, ja võrdleb seda muu teabega, näiteks äriregistri kannega. Seda kõike kasutatakse tõenäosuse arvutamiseks, kas tegemist on võltspoega või mitte. Tarbijad saaksid neid andmeid kasutades käsitsi kontrollida, kuid vaev oleks võrreldamatult suur, seda enam, et võltspoe leidja sisaldab ka palja silmaga mittenähtavaid andmeid, näiteks veebilehe lähtekoodi anomaaliaid.

Võltspoodide arvu tohutu kasv ja uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti arendamine nende loomiseks tähendab, et võltspoodide leidjat tuleb pidevalt arendada. Käimasolevate tegevuste ja arendustegevuse käigus osalevad projektis nüüd ka Baieri, Baden-Württembergi, Berliini, Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti tarbijakeskused, mida toetavad nende riigiministeeriumid.

Teksti lõikudeks struktureerimiseks ja loetavuse parandamiseks kasutati CSS-i ja HTML-i.