Immoscout24: kohtuasi eksitava krediidiinfo pärast – finantsekspert kritiseerib reklaami
Ajalehe www.tagesspiegel.de raporti kohaselt on Föderaalne Tarbijaorganisatsioonide Liit (vzbv) esitanud Immoscout24 vastu hagi. Põhjus on selles, et korterikuulutuste portaal pakub klientidele tellimuse raames krediidiraportit, jättes mulje, et tarbijad peavad kinnisvaraga tutvudes esitama tõendi oma krediidivõimelisuse kohta. Vzbv järgi on aga sellise teabe nõudmine enne üürilepingu sõlmimist ebaseaduslik. Schufa teavet peetakse sageli majutuse otsijate taotluste kausta oluliseks osaks. Immoscout24 reklaamib seda teenust ja jätab mulje, et üürileandjad võivad küsida korterit vaadates krediidivõimet tõendavat dokumenti. Vzbv peab seda reklaami eksitavaks...

Immoscout24: kohtuasi eksitava krediidiinfo pärast – finantsekspert kritiseerib reklaami
Ajalehe www.tagesspiegel.de raporti kohaselt on Föderaalne Tarbijaorganisatsioonide Liit (vzbv) esitanud Immoscout24 vastu hagi. Põhjus on selles, et korterikuulutuste portaal pakub klientidele tellimuse raames krediidiraportit, jättes mulje, et tarbijad peavad kinnisvaraga tutvudes esitama tõendi oma krediidivõimelisuse kohta. Vzbv järgi on aga sellise teabe nõudmine enne üürilepingu sõlmimist ebaseaduslik.
Schufa teavet peetakse sageli majutuse otsijate taotluste kausta oluliseks osaks. Immoscout24 reklaamib seda teenust ja jätab mulje, et üürileandjad võivad küsida korterit vaadates krediidivõimet tõendavat dokumenti. Vzbv peab seda reklaami eksitavaks, kuna üürileandjad tohivad krediidiaruannet nõuda alles siis, kui üürileping on praktiliselt juba laual.
Selle kohtuasja võimalikuks tagajärjeks võib olla see, et Immoscout24 peab oma reklaamsõnumit muutma, et ei jääks enam muljet, nagu oleks üürileandjatel lubatud korterit vaadates Schufa infot küsida. See võib tähendada, et tulevikus ei avaldata korteriotsijaile enam survet varakult krediidiraportit hankida, vaid nad saavad oodata, kuni üürileping päriselt läbi arutatakse.
Sellel muutusel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Ühest küljest tunneksid korteriotsijad kergendust, sest nad ei peaks enam varakult tasu eest infot hankima, kui nad pole veel kindlad, kas nad korteri ka päriselt saavad. Teisest küljest võib see viia selleni, et üürileandjad teevad oma otsuseid üürnike valimisel üha enam muude kriteeriumide alusel.
Saab näha, kuidas Berliini ringkonnakohus hagi üle otsustab ja millist mõju avaldab see korterikuulutuste portaalide turule ja korteriotsingule laiemalt.
Lugege allikaartiklit aadressil www.tagesspiegel.de