Soojuspumbad vanades hoonetes: Energianõuanded annavad näpunäiteid tõhusaks kütmiseks ja kulude kokkuhoiuks

Soojuspumbad vanades hoonetes: Energianõuanded annavad näpunäiteid tõhusaks kütmiseks ja kulude kokkuhoiuks

Vastavalt aruandele www.landkreis-wuerzburg.de Tarbijanõustamiskeskuse energianõuanded kummutavad müüte soojuspumpade kasutamisest vanades hoonetes ning annavad näpunäiteid, kuidas saaks soojuspumpasid tõhusalt kasutada ka vanemates hoonetes.

Soojuspumbad saavad soojuse keskkonnast – õhust, maapinnast või põhjaveest – ning on madalatemperatuurilised küttekehad, mis soojendavad ainult maja küttepinnad 35–55 kraadini. See säästab energiat, kuid nõuab suuremaid küttepindu. Soojuspumpade kasutamisel vanades hoonetes on oluline otsida optimaalset suuremat küttepinda ja paremat isolatsiooni, et soojuspumpa saaks efektiivselt kasutada.

Soojuspumba kulud koos paigaldusega jäävad 20 000-50 000 euro vahele. Vaatamata suurematele ostukuludele on soojuspumbad riigi poolt doteeritud kuni 40%, kuna need on oluline osa soovitud kütte üleminekust. Valides gaasiküttekeha ja soojuspumba vahel, võib pikas perspektiivis olla oluline kokkuhoid. Tarbijanõustamiskeskuse energeetikaeksperdi Peter Kafke sõnul võivad gaasiküttekeha kasutuskulud 15 aasta pärast olla kuni 85 000 eurot, soojuspumbaga sama maja aga vaid 80 500 eurot.

Soojuspumba kasutamine gaasiküttekeha asemel vähendab oluliselt ka CO2 emissiooni. Maja puhul, mille aastane kulu on 25 000 kilovatt tundi, tähendab see gaasiküttekeha 5,45 tonni CO2 vähenemist soojuspumba puhul 3,6 tonnini.

Aastane jõudlustegur kirjeldab soojuspumba efektiivsust ja on otsustamisel oluline kriteerium. Vähemalt vanade hoonete puhul tuleks eesmärgiks seada aastane jõudlusfaktor 3. Tarbijanõustamiskeskuse energianõuanded pakuvad laiaulatuslikku nõu, et toetada tarbijaid nende otsuste tegemisel.

See teeb selgeks, et soojuspump on paljulubav vanade hoonete küttetehnoloogia, mis ei saa olla mitte ainult kulutõhusam, vaid annab ka olulise panuse kliimakaitsesse.