Kuidas kliimaboonuse nõudlus tarbijaid mõjutab - Finantsekspert analüüsib praegusi arenguid.

Kuidas kliimaboonuse nõudlus tarbijaid mõjutab - Finantsekspert analüüsib praegusi arenguid.

Vastavalt aruandele www.new-facts.eu, on Föderaalne Tarbijaorganisatsioonide Liit (VBZB) nõudnud, et iga kodanik saaks 139 euro suurust kliimahüvitist. VBZB väidab, et valitsuse tulu CO2 hinnast oli üle kahe korra suurem kui otsene leevendus ja kokku laekus 11,4 miljardit eurot. Nad nõuavad, et see tulu tuleks nüüd tarbijatele tagastada.

Valitsus suhtub VBZB nõudmisse aga kriitiliselt. Majandusministeerium selgitab, et CO2 hinnast saadav lisatulu on juba liikunud kliima- ja transformatsioonifondi ning jõudnud seetõttu ka kodanikeni, näiteks läbi hoonete renoveerimise, küttevahetuse, energianõustamise või e-auto rahastamise rahastamisprogrammide. Lisaks ei tõstetud tänavu plaanipäraselt CO2 hinda inimeste koormuse leevendamiseks. Kliimaboonuse otsemaksmist lähiajal plaanis ei ole, selgus rahandusminister Christian Lindneri (FDP) ja majandusminister Robert Habecki (rohelised) avaldustest.

Kliimaraha kasutuselevõtt on seega veel pooleli, sest valitsuserakonnad võiksid teemaga tegeleda pärast järgmisi liiduvalimisi. Seetõttu jätkub arutelu kliimahüvitiste üle ka tulevikus.

Selle nõude otsene mõju turule või tarbijatele ei ole praegu ette näha, kuna valitsus ei plaani seda lähiajal rakendada. Kui aga kasutusele võtta kliimaraha 139 eurot inimese kohta, võib see potentsiaalselt tuua kaasa täiendava rahalise leevenduse tarbijatele ning suurendada nõudlust kliimasõbralike toodete ja teenuste järele. See võib kaasa tuua keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja teenuste turu tõusu. Siiski on näha, kas ja millal selline meede tegelikult rakendatakse.