Murettekitavad prognoosid: õendusabi määrad ähvardavad järgmisel aastal tõusta!

Murettekitavad prognoosid: õendusabi määrad ähvardavad järgmisel aastal tõusta!

Kohustusliku õendusabikindlustuse rahaline olukord Saksamaal muutub järjest kriitilisemaks. DAK-Gesundheiti praeguse raporti kohaselt prognoositakse 2025. aastaks puudujääki 1,65 miljardit eurot, 2026. aastaks aga 3,5 miljardi euroni. Neid arenguid silmas pidades on uute rahaliste vahendite puudumisel vajalik osamakse suurendamine vähemalt 0,3 sissemaksepunkti võrra. Ühe lapsega fondiliikmete sissemakse määr on praegu 3,6 protsenti brutotulust. DAK-i tegevjuht Andreas Storm nõuab viivitamatute meetmete võtmist, et vältida kindlustusmaksete edasist kasvu, samas kui DAK on pikaajalise hoolduse kindlustuse finantsolukorra suhtes kriitilisem kui Riiklik Haigekassade Liit, mis prognoosib vaid 0,5 miljardi euro suurust puudujääki. Hooldusravikindlustus oli kaitses juba 2024. aastal 1,54 miljardi euro suuruse kahjumiga.

Praegused arengud näitavad, et hooldust vajavate inimeste arv kasvab lähikümnenditel hüppeliselt. Hinnanguliselt võib see arv 2055. aastaks tõusta 6,8–7,6 miljonini. Kasvavate kulude vastu võitlemiseks on DAK-i hooldusaruanne näidanud, et peaaegu 80 protsenti elanikkonnast näeb vajadust geriaatrilise abi reformimiseks. Seda toetavad eksperdid, näiteks majandusteadlane Veronika Grimm, kes soovitab hoolduspatsientidele hüvitiste kärpeid ja suuremaid omavastutusi.

Mõju õendusabikindlustusele

Haigekassad hoiatavad juba kohustusliku hooldusravikindlustuse “eksistentsiaalse kriisi” eest, teatab kohustuslike ravikindlustusseltside (GKV) katusliidu juht Doris Pfeiffer. See kriis tuleneb hinnatõusust ja hüvitiste saajate arvu suurenemisest. Osamakse kasv 2025. aasta alguses 0,2 protsendipunkti võrra toob eeldatavasti juurde 3,7 miljardit eurot aastatulu, kuid 2025. aastaks on oodata 300 miljoni euro suurust kahjumit. Eksperdid ennustavad, et 2025. aastal kulutab hooldusravikindlustus esmakordselt üle 70 miljardi euro.

Lisaks on 4,5 protsenti tõstetud makseid hooldust vajavatele isikutele, samal ajal katavad hoolduskindlustusfondid üha enam kulusid, et leevendada hooldust vajavate inimeste omatasukulusid. Mitmed erakonnad on olukorra parandamiseks välja pakkunud erinevaid lähenemisviise. SPD soovib piirata hooldekoduteenuse isiklikke sissemakseid 1000 euroga, liit pakub aga välja maksuressursi ja taskukohase täiendava hooldusravikindlustuse. FDP sihib rahastatud komponenti ja rohelised soovivad rahastada kindlustusväliseid hüvitisi riigi kaudu. AfD soovib liita ka tervise- ja hoolduskindlustuse.

Poliitilised reaktsioonid ja debatid

Saksamaa Patsiendikaitse Fond kritiseerib teravalt poliitikuid pikaajalise hoolduse kindlustuse praeguse finantskriisi pärast. Juhatuse liige Eugen Brysch selgitab, et sotsiaalkindlustus kaotab erinevate meetmete tõttu igal aastal ligi kuus miljardit eurot. Seoses eelseisva puudujäägiga nõuab ta nagu teisedki tegijad isikliku panuse piiramist 1000 eurole kuus. Terviseminister Karl Lauterbach (SPD) oli taotlenud suurt finantsreformi, kuid seda pole veel ellu viidud. Need erinevad lähenemisviisid rõhutavad tungivat vajadust reformi järele, et pikaajalise hoolduse kindlustuse tulevik oleks kindlustatud.

Pikaajalise hoolduse kindlustuse väljakutsed ja rahalised kitsaskohad heidavad varju kannatanute hoolduse kvaliteedile ning nõuavad võimalikult kiireid lahendusi, et tagada jätkusuutlik hooldus geriaatrilises ravis.

Lisateabe saamiseks vt Merkuur ja päevauudised.