Berliini poliitiline lahing: kohus peatab plahvatusohtlikud ahistamissüüdistused!

Berliini poliitiline lahing: kohus peatab plahvatusohtlikud ahistamissüüdistused!

Kahe Berliini roheliste partei poliitiku Stefan Gelbhaari ja Klara Schedlichi vahelises sensatsioonilises kohtuasjas ilmneb taas väljakutse, mida sõnavabadus ja isikuõigused poliitilises diskursuses esitavad. Vastavalt aruandele anwalt.de Schedlich ütles vandetunnistuses, et Gelbhaar saatis talle "piiriüleseid sõnumeid". See väide viis RBB raportini, milles arutati Gelbhaari ahistamissüüdistusi.

Hamburgi ringkonnakohus otsustas 10. märtsi 2025. aasta otsusega (viide 324 O 53/25), et Schedlich peab hoiduma mitme avalduse kordamisest. See otsus kinnitati 16. mail 2025 toimunud istungil. Kohus tegi selgeks, et tõene väide võib teatud kontekstides olla vastuvõetamatu, kui see jätab väära üldmulje. Antud konkreetsel juhul jättis Schedlichi väide ühesuunalise suhtluse mulje, kuigi tegelikult oli olnud kahepoolne suhtlus.

Isiklikud õigused fookuses

Kohtu otsus annab selgelt mõista, et isiklikud õigused on poliitilises ja meediasfääris väga olulised, eriti kui tegemist on tundlike väidetega nagu ahistamine. Inimväärikuse ja isikuõiguste kaitse on ülimuslik sõnavabaduse ees. See kajastub ka avaldustes lto.de rõhutab, kus Klaus F. Gärditz toob välja, et sõnavabadust ja selle piire tuleb alati vaadelda inimväärikuse kontekstis.

Kriminaalsuhtlusõiguse tähtsus on viimastel aastatel kasvanud, muu hulgas ka poliitilise kultuuri ja sotsiaalmeedia jõhkruse suurenemise tõttu. Väiteid, mis jätavad mulje teiste isiklike õiguste rikkumisest, ei peeta sageli enam kahjutuks. Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse ja isiksuse kaitse vahel, kusjuures viimane väärib sageli suuremat kaitset.

Avalike avalduste õiguslikud tagajärjed

Menetluse käigus tõdeti ka, et vandetunnistus ei kaitse õiguslike tagajärgede eest, kui edastatav sisu on lubamatu. See toob kaasa olulise arusaama, et väide regulaarsete sõnumite saatmise kohta, mainimata oma vastutust vastata, võib olla eksitav. Hamburgi ringkonnakohtu otsus saadab seega selge sõnumi: avalike avalduste tegemisel tuleb alati arvestada nende mõju mõjutatud isikute isiklikele õigustele.

Selles sõnavabaduse ja isiklike õiguste teemalises arutelus teeb kohus selgeks, et nende õiguste kasutamise piirid ei sõltu ainult sõnastusest, vaid ka kontekstist, milles neid väljendatakse. Avaldused ei tohi kaasa tuua laimamist ega alandamist, mis rõhutab avalduste esitajate vastutust.