Kodanikuraha: tervisekulud plahvatuslikult 656 miljoni euroni kuus!
Tervise- ja hoolduskindlustuse kulude tõus kodanikuhüvitiste süsteemis: Pilk praegustele arengutele ja väljakutsetele.
Kodanikuraha: tervisekulud plahvatuslikult 656 miljoni euroni kuus!
Föderaalvalitsuse kulutused kodanike rahale on jõudnud murettekitavale tasemele. Igakuised kulud hooldusravile ja ravikindlustusele kodanikuhüvitise saajatele ulatuvad praegu 656 miljoni euroni, mis moodustab ligikaudu 17 protsenti igakuistest toetusõigustest. See teatab fr.de. Kasvavate kulude taga on eelkõige haigekassade kümne miljardi euro suurune puudujääk, mis tuleneb sellest, et tööbüroode kindlasummalised sissemaksed ei suuda tegelikke kulusid katta.
Töökeskus maksab igakuiselt kodanikuhüvitise saajate arstiabi sissemakseid, ravikindlustuse summa on 109 eurot. Lisaks makstakse ka hoolduskindlustust inimväärse elatusmiinimumi tagamiseks. Tervise- ja hoolduskindlustuse kulutused leibkonna kohta moodustavad ligikaudu 224 eurot. 2025. aasta jaanuaris kulus sotsiaalkindlustusele 645 miljonit eurot, 2024. aasta detsembris 581 miljonit eurot.
Kulude katmine ja kindlustuskaitse
Kodanikutoetuse saajatel on õigus arstiabile, mille eest tasub haigekassa. Töökeskus tasub igakuised sissemaksed kohustuslikku ravikindlustusse, mis tagab nende saajate vajaduse korral piisava kindlustuse. Vastavalt spetsifikatsioonidele Föderaalne Tööhõiveamet Tööandjahüvitised jäävad reeglina kindlustatuks eelmises ravikindlustusseltsis. Inimesed, kes saavad töövõimetute eest hüvitisi, ei kuulu aga kohustusliku ravikindlustuse alla.
Kodanikutoetuse taotlemisel töövõimelistele hüvitistele õigustatud isikutele toimub ka üleminek kohustuslikule kohustuslikule kindlustusele, eeldusel, et vabatahtlik kohustuslik kindlustus oli varem olemas. See tähendab, et neid abisaajaid tuleb kaitsta mitte ainult rahaliste väljakutsete, vaid ka võimalike terviseriskide eest.
Poliitilised reaktsioonid ja väljavaated
Uus föderaalne tervishoiuminister Nina Warken (CDU) kavatseb katta kodanike hüvitiste saajate arstiabi kulud täielikult föderaaleelarvest. Samal ajal tunneb Warken muret kasvavate kulude pärast ja on võtnud sõna kodanike hüvitiste saajate arvu vähendamise poolt. CSU-s kutsutakse üles ka põhjapanevale arutelule heaoluriigi rolli ja isiklikuma vastutuse edendamise üle.
Eelseisvad muudatused ja nendega kaasnevad finantsprobleemid seavad nii kindlustusseltsidele kui ka riigi rahandusele suuri ülesandeid. Arvestades asjaolu, et haigekassad kinnitavad, et suudavad katta vaid kolmandiku tegelikest kuludest, ei saa välistada kulude edasise suurenemise ohtu. Need arengud tekitavad küsimusi kodanike raha ja sotsiaalpoliitika tuleviku kohta.