Föderaal- ja osariikide valitsused seisavad silmitsi õendusabi reformiga: ähvardab miljardi dollari suurune lõhe!

Föderaal- ja osariikide valitsused seisavad silmitsi õendusabi reformiga: ähvardab miljardi dollari suurune lõhe!

Föderaal- ja osariikide valitsuste vahelised läbirääkimised pikaajalise hoolduse kindlustuse põhjalike reformide üle algavad Berliinis 7. juulil 2025. Need esimesed õendusabi reformi föderaalosariigi komisjoni koosolekud toimuvad murettekitavate finantsväljavaadete taustal. Föderaalkontrolli andmetel on aastaks 2029 õendusabi fondidel 12,3 miljardi euro suurune rahaline puudujääk. Juba 2024. aastal oli pikaajalise hoolduse sotsiaalkindlustus 1,54 miljardi euroga puudujääk ning 2025. aasta esimeses kvartalis oli puudujääk vaatamata 0,2 protsendipunktisele sissemaksete kasvule kokku ligikaudu 90 miljonit eurot.

Sotsiaalhoolduskindlustusega (SPV) on kindlustatud palju inimesi; Saksamaal on seal registreeritud umbes 73,3 miljonit inimest, st umbes 90% elanikkonnast. Murettekitav on ka hooldust vajavate inimeste arvu kasv: 2023. aasta detsembris registreeriti hooldust vajavatena ligi 5,7 miljonit inimest, mis on 730 000 võrra rohkem kui 2021. aastal. Sellega seoses kritiseerivad olulised kannatanute ühendused, nagu BAGSO, SoVD ja VdK, et nende häält reformiprotsessis kuulda ei võeta. Nad nõuavad hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste murede kaasamist läbirääkimistesse.

Finantseerimisprobleemid ja ettepanekud reformimiseks

Eksperdid hoiatavad, et ilma varajaste meetmeteta, nagu föderaal- ja osariikide valitsuste suurem rahaline kaasamine, võib tekkida oht, et hüvitised vähenevad oluliselt. Föderaalne tervishoiuminister Nina Warken rõhutab vajadust luua stiimuleid erasektori pakkumiseks. See teeb selgeks, et ilma täiendavate vahenditeta Bundestagi eelarvearuteludest alates 2026. aasta jaanuarist oleks osamaksete suurendamine vältimatu.

Arutelu õhutavad lisaks Saksamaa Tööandjate Föderaalse Assotsiatsiooni (BDA ja teised tööandjate ühendused) ettepanekud, milles tehakse ettepanek vähendada esimesel hooldusaastal hooldust vajavate isikute hüvitisi. Selline “ooteaeg” võiks hinnanguliselt võimaldada aastas kokkuhoidu üle 6 miljardi euro. Saksamaa pensionikindlustuse esindaja Anja Piel aga kritiseeris neid plaane kui jätkusuutmatuid.

Vajalikud abinõud leevendamiseks

Seltskond VdK nõuab toetuste kärbetega kokkuhoiu asemel soliidset kaskokindlustust, mis hõlmab kõiki sissetulekuliike. Diakonie Deutschland näeb ka vajadust tervikliku pikaajalise hoolduse kindlustuse järele, mille omaosalus on piiratud. Eelkõige tuleks piirata isiklikku panust statsionaarses ravis, samas kui taaskehtestada tuleks ravi maksutoetus. Riiklik Haigekassade Liit hoiatab, et olemasolevaid rahastamisprobleeme ei tohi edasi lükata tulevikku.

Teine murettekitav arv puudutab mittekindlustushüvitiste rahalist koormust, mis koormab SPV-d aastas ligikaudu 15 miljardi euroga. Lisaks on föderaalvalitsus kohustatud hüvitama õendusabi kindlustusseltsile koroonakulud 5,2 miljardit eurot, kuid ei näita praegu välja kavatsust seda tagasi maksta.

Nende väljakutsete keskel näib käimasolevate läbirääkimiste üheks keskseks punktiks mõjutatud isikute ja huvirühmade häälte kaasamine. Minister Warken on lubanud sellele aspektile keskenduda. Murrangulist reformiprotsessi peetakse demograafiliste muutuste taustal pikaajalise hoolduse kindlustuse rahalise stabiliseerimise jaoks ülioluliseks.

Järeldus: väljakutsed on suured ja reformiprotsess on surve all – nii rahaline kui ka sotsiaalne. Järgmised sammud on Saksamaal pikaajalise hoolduse kindlustuse tuleviku jaoks otsustava tähtsusega.

Lisateabe saamiseks vaadake: noor maailm ja päevauudised.