Föderaalvalitsus kavandab pensionireformi: füüsilisest isikust ettevõtjad tuleks kaasata!

Föderaalvalitsus kavandab pensionireformi: füüsilisest isikust ettevõtjad tuleks kaasata!

Arutelu pensionikindlustuse reformimise üle Saksamaal kogub hoogu. Saksamaa pensionikindlustus pooldab praegu füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamist kohustuslikku pensionifondi. President Gundula Roßbach rõhutab, et suurem panustajate kogukond võimaldab solidaarset ümberjagamist ühiskonnas. See meede on ette nähtud koalitsioonilepingus ja seda peetakse vajalikuks pensionikindlustuse jätkusuutlikuks muutmiseks. Samal ajal suhtutakse aga skepsisega riigiteenistujate kaasamisse – protsessi, mida Roßbach kirjeldab kui pikaajalist ja kergesti planeeritavat.

Pensionireformi arutelu oluliseks punktiks on võimalikud positiivsed rahastamismõjud jaotussüsteemis, mis võivad tekkida varem kindlustamata, nooremate FIEde kaasamisel kohustuslikku kindlustusse. Riigiteenistujate puhul on olukord aga keerulisem. Roßbach toob näite Austriast, kus pensionifondi üleminek võtab vähemalt ühe tööelu. Tänaste pensionide rahastamiseks tuleks kasutada ainult asjassepuutuvate riigiteenistujate sissemakseid, mis lühiajaliselt ei avaldaks pensionikindlustusele positiivset rahalist mõju.

Poliitilised vaidlused ja vastupanu

Diskussiooni õhutavad veelgi töö- ja sotsiaalminister Bärbel Basi (SPD) väljaütlemised, kes tegi ka ettepaneku kaasata pensionifondi riigiteenistujaid, poliitikuid ja FIE. See ettepanek tabab aga liidu sees vastupanu, mida esindab kantselei juht Thorsten Frei (CDU). Frei väidab, et ettepanek ei ole koalitsioonilepingus ankurdatud ega kujutaks endast elujõulist rahastamismudelit.

Bärbel Bas põhjendab oma plaani vajadusega parandada kohustusliku pensionikindlustuse sissetulekuid. Seda seisukohta ei jaga kõik. Saksa riigiteenistujate ühendus lükkas ettepaneku ägedalt tagasi, vasakpoolsed ja ühiskondlik ühendus VdK tervitavad seda. Majandusteadlane Monika Schnitzer toetab riigiteenistujate kaasamist pensionisüsteemi, kuid näeb siiski vajadust pensionisüsteemi reformimiseks.

Riskid ja alternatiivid

Samas hoiatavad majandusteadlased, et riigiteenistujate kaasamine võib lühiajaliselt leevendada pensionifondide koormust, kuid pikemas perspektiivis võib kaasa tuua suuremad sissemaksed. Alternatiivne majandusteadlaste ettepanek näeb ette, et riigiteenistujad ja töötajad maksavad erinevatesse pensionifondidesse, mis aga järgivad samu põhireegleid. Samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et Saksamaal on riigiteenistujate pensionide reformimisel põhiseaduslikud takistused, mis nõuavad föderaal- ja osariikide valitsuste otsust.

Arutelu pensionireformi üle teravdab tõsiasi, et Saksamaa keskmine pension on 45-aastase kindlustusaasta järel umbes 1200 eurot bruto, riigiteenistujad saavad aga bruto üle 3000 euro. Seda ebavõrdsust saaks potentsiaalselt vähendada, kaasates pensionikindlustusse kõik kutserühmad, kuid see on endiselt tundlik teema poliitilises päevakorras.

Järgmised sammud näitavad, kas erinevate poliitiliste osapoolte kommentaarides suudetakse jõuda üksmeelele või jäävad erimeelsused lepitamatuks. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja riigiteenistujate kaasamise arutelu pole mitte ainult majanduslik, vaid ka sotsiaalne küsimus, mida tuleb ka edaspidi arutada. Lisateavet selle kohta leiate aruannetest alates MM uudised ja Merkuur.