Pakkumise lõhe Saksamaa tervishoius – arvud, faktid ja võimalikud lahendused.

Pakkumise lõhe Saksamaa tervishoius – arvud, faktid ja võimalikud lahendused.

Vastavalt www.mdr.de raportile

Paljud inimesed Saksamaal elavad ilma ravikindlustuseta, sealhulgas dokumentideta immigrandid, ELi kodanikud ja ebakindlalt töötavad sakslased. Nende rühmade arstiabi on sageli ebapiisav, sest paljud ei otsi küüditamise kartuses valitsuse toetust. See tähendab, et ägedate hädaolukordade korral ei pöörduta arsti poole ja seetõttu on haigused sageli vajalikust kaugemale arenenud. Saksamaal asuvad arstiabi pakkuvad vabatahtlikud meditsiiniasutused töötavad seetõttu poliitiliste lahenduste kallal ja on pühendunud kannatanute paremale hooldamisele.

2019. aasta viimase mikroloenduse andmete põhjal on Saksamaal ravikindlustuseta ligikaudu 61 000 inimest, kuigi eeldatakse, et teatamata juhtude arv on palju suurem. Covid-19 pandeemia mõju võis kaasa aidata ka ravikindlustuseta inimeste arvu kasvule. Eriti puudutab see dokumentideta sisserändajaid, kellel pole isegi juurdepääsu elementaarsele arstiabile.

Mõjud turule ja tööstusele on keerulised. Ühelt poolt paneb ravikindlustuseta inimeste eest hoolitsemine vabatahtlikele arstiabidele ja nende vabatahtlikele töötajatele rahalise, ametialase ja ajalise koormuse. See seob ressursse, mida saaks ka mujal kasutada. Lisaks kaasnevad nende inimeste arstiabiga kaasnevad lisakulud, mida sageli tuleb rahastada annetuste kaudu.

Tervishoiutööstust mõjutab ka nende elanikkonna ebapiisav hooldus. Arstiabi, eriti dokumentideta immigrantide ja varjupaigataotlejate puhul, teevad keeruliseks bürokraatlikud takistused ja valitsuse toetusvõimaluste puudumine. See toob kaasa ebavõrdse ja sageli ebapiisava arstiabi.

Samuti on lõhe ravikindlustusega ja ravikindlustuseta inimeste vahel, mis võib pikemas perspektiivis kaasa tuua sotsiaalseid probleeme. On vaja võtta valitsuse meetmeid, et tagada Saksamaal kõigile inimestele tervishoid ja vähendada diskrimineerivaid tõkkeid. Arvelduskeskuste ja anonüümsete ravisertifikaatide loomine, nagu näiteks Leipzigis ja Tüüringis, võib olla oluline samm selles suunas.

Chemnitzi nakkushaiguste spetsialist dr Thomas Heuchel kritiseerib seda, kuidas haldusaparaat tegeleb varjupaigataotlejate ja dokumentideta immigrantidega. Ta rõhutab, et tervis on inimõigus, mida varjupaigamenetluses paljudes punktides rikutakse. Olukord näitab selgelt ka seda, et ainult annetuste kaudu rahastataval ravikindlustuseta inimeste hooldusel on rahalised, ametialased ja ajalised piirangud.

Organisatsioonide nõudmine, et föderaalvalitsus võtaks meetmeid, et tagada Saksamaal kõigile inimestele parem tervishoid, on oluline samm ravikindlustuseta inimeste arstiabi puuduste parandamiseks. Vaid riigipoolsete lahendustega saab pikas perspektiivis parandada hoolduse olukorda ja tagada kõigile inimlik juurdepääs arstiabile.