Loodusohu kindlustus: kas see muutub peagi omanikele kohustuslikuks?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kindlustussektorit ootavad ees muutused: loodusõnnetuste kindlustus võib muutuda omanikele kohustuslikuks. Üksikasjad Berliinis toimunud ülekuulamise kohta.

Loodusohu kindlustus: kas see muutub peagi omanikele kohustuslikuks?

Saksamaal on ees ootamas põhjalik loodusõnnetuste kindlustuse reform. Valju chip.de Paljude omanike jaoks võib peagi kehtida kohustuslik loodusõnnetuste kindlustus. Selle meetme eesmärk on reformida elamukindlustust nii, et looduskahju oleks tulevikus alati kaetud. Nende kaalutluste taustaks on üha sagedasemad ja intensiivsemad ilmastikunähtused, mida kliimamuutused intensiivistavad.

Eelnõu selle määruse rakendamiseks esitatakse eeldatavasti järgmisel aastal. Omanikud, kes loobuvad loodusõnnetuste kindlustusest, peavad aga arvestama, et nad ei saa üleujutuskahjustuste korral riiklikku toetust. Sellel võivad olla eriti tõsised rahalised tagajärjed piirkondades, kus on suur üleujutusoht. Kulud sellisele kindlustusele võivad kiiresti ulatuda mitme tuhande euroni aastas, seda eriti riskipiirkondades ja väärtuslike kinnisvaraobjektide puhul.

Avalik arutelu õiguskomisjonis

Istungil rõhutati, et föderaalvalitsuselt tuleks paluda esitada seaduseelnõu, mis tagaks, et elamukindlustust pakutakse ainult loodusõnnetuste kindlustusega, mille valiku saab seejärel valikuliselt tühistada. Eksperdid, nagu prof dr Oliver Brand Mannheimi ülikoolist, näevad tungivat vajadust tegutseda, kuid märgivad, et ei tohiks eirata kindlustatud isikute võimalikke kuluriske. Sellele punktile kirjutab alla ka Saksamaa Kindlustustööstuse Üldliidu esindaja Anja Käfer-Rohrbach, kes toob välja, et kohustuslik kindlustus võib potentsiaalselt kaasa tuua taskukohaseid kindlustusmakseid.

Poliitiline arutelu kohustusliku kindlustuse üle

Arutelu võimaliku kindlustusnõude üle iseloomustavad erinevad arvamused. Mõned eksperdid, nagu dr Kai Warnecke Saksamaalt Haus & Grund, lükkavad sellise kohustuse tagasi ja nõuavad selle asemel keskendumist ennetusmeetmetele. Prof dr Reimund Schwarze Helmholtzi Keskkonnauuringute Keskusest on aga seadusega ette nähtud kindlustusnõue. Nende põhjenduse kohaselt on liidu fraktsiooni taotlus vajalik samm riskiteadlikkuse tõstmiseks ja kahju korral riigiabi vastuvõtmisest hoidumiseks.

Loodusohukindlustus on praegu levinud vaid umbes 50% Saksamaa leibkondadest, samas kui sellistes riikides nagu Prantsusmaa on see 98%. Selle kindlustuse integreerimine elamu- või sisukindlustusse võib aidata kindlustuskaitse määra oluliselt tõsta. Sellegipoolest jääb alles taskukohasuse küsimus, mis seab väljakutseid nii omanikele kui ka kindlustussektorile. Aeg on ülioluline ja ettepanekuid põhjalikuks reformiks oodatakse põnevusega.