Rohelised nõuavad üleriigilist kohustuslikku kindlustust loodusõnnetuste vastu!

Rohelised nõuavad üleriigilist kohustuslikku kindlustust loodusõnnetuste vastu!

Saksamaal on loodusõnnetuste vastu kohustusliku kindlustuse kehtestamine muutumas üha enam poliitilise arutelu keskmeks. Saksi-Anhalti roheliste parlamendirühma esimees Cornelia Lüddemann kutsub üles looma solidaarsuskindlustust loodusõnnetuste korral, mis tuleks kasutusele võtta kogu föderaalsel territooriumil. Teie arvates võiks Saksi-Anhalt olla siin teerajaja. Rohelised kavatsevad käivitada Föderaalnõukogu algatuse tervikliku reguleerimise saavutamiseks. Lüddemann kritiseerib ka pikki menetlusaegu, mida puudutatud kodanikud ja ettevõtted peavad praegu taluma, ning rõhutab seaduse muutmise kiireloomulisust.

Keskkonnaminister Armin Willingmann SPD-st toetab kohustusliku kindlustuse ideed ja rõhutab, et looduskatastroofide järgseid riigiabiprogramme tuleb pikas perspektiivis vähendada. "Tuleks koostada eelnõu elamukindlustuse laiendamiseks elementkaitsele," ütles Willingmann. Samuti uuritakse, kas hooneomanikele tuleks anda võimalus loodusohukindlustusest keelduda, mis aga välistaks kahju korral igasuguse riigiabi.

Poliitiline toetus ja vastupanu

Kui rohelised ja SPD pooldavad kohustuslikku kindlustust, siis poliitilisel maastikul on ka vastupanu. FDP parlamendifraktsioon lükkab sellise omanike kindlustamise nõude tagasi. Selle asemel nõuavad nad kindlustusseltsidele kohustust teha pakkumisi loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks.

Pilk minevikku näitab nende meetmete kiireloomulisust: viimastel aastatel on loodusõnnetused tekitanud tohutut kahju, mis ilma asjakohase kindlustuskaitseta võib isegi ohustada paljude kodanike ja ettevõtete olemasolu. Föderaalnõukogu on Baden-Württembergi ja Nordrhein-Westfaleni algatusel juba otsustanud kohustusliku loodusõnnetuse kindlustuse kohta. See otsus tuleb taustal, et kindlustuskaitse puudumine koormab föderaal- ja osariikide valitsusi suurte järelkuludega, mis näitab taaskord vajadust poliitilise lahenduse järele. Nüüd kutsutakse föderaalvalitsust välja töötama vastav seadus.

Eeskujulikud mudelid ja väljakutsed

Poliitilises arutelus arutatakse erinevaid mudeleid, et leida võimalik lahendus. Näiteks võib tuua solidaarsuse mitme riskiga kindlustuse, mida pakub Prantsusmaal „Pool Catastrophes Naturelles” või Extremuse kindlustus, mis võetakse mängu avaliku ja erasektori partnerlusena. Edasikindlustusandjad, nagu Hannover Re, hindavad teiste riikide loodusnähtuste, näiteks Türgi ja Süüria maavärinate kindlustuskahju suuruseks 3,5–4 miljardit eurot.

2021. aasta üleujutus Ahri orus illustreerib ka probleeme, mida kindlustuskaitse puudumine endaga kaasa toob: 213 000 kahjunõude puhul ulatusid kindlustuskahjud kokku 8,5 miljardi euroni. Paljudes haavatavates piirkondades on ettevõtetel raskusi kindlustuskaitse saamisega, kuna kindlustusandjad on muutunud vähem valmis pakkuma loodusõnnetuste kindlustuskaitset. Eelkõige üleujutuspiirkondades ei ole kindlustuskaitse sageli enam saadaval, mis rõhutab taaskord nõudlust kohustusliku kindlustuse järele.

Üldiselt saadavad poliitilist arutelu loodusõnnetuste vastu kohustusliku kindlustuse üle erinevaid arvamusi. Kui mõned poliitikud ja ühendused on selle sammu suhtes skeptilised, siis Ifo Instituudi majandusteadlased pooldavad sellise kindlustuse kasutuselevõttu. Looduslike ohtude kohustusliku kaitse kehtestamine ei taga mitte ainult suuremat ohutust, vaid võib ka vähendada föderaal- ja osariikide valitsuste kulusid pikemas perspektiivis.

Poliitiline protsess on jätkuvalt põnev ja näha on, kui kiiresti suudetakse vastav seadus kehtestada. Järgmised kuud on Saksamaa kindlustuskaitse tuleviku jaoks otsustava tähtsusega.