Kliimamuutus kui risk: Zürich karmistab ilmastikuriskide strateegiat

Kliimamuutus kui risk: Zürich karmistab ilmastikuriskide strateegiat

Zürichi Saksamaa tegevjuht Carsten Schildknecht kirjeldas oma hiljutises avalduses kliimamuutusi kui suurimat ohtu inimkonnale. Eelkõige 2024. aastal eelseisvaid föderaalvalimisi silmas pidades juhib ta tähelepanu avalikkuse vähenevale arusaamale kliimakaitse teemast. See toimub selliste oluliste looduskatastroofide taustal nagu tormid, tugevad vihmasajud, põuad ja metsatulekahjud, mis põhjustasid 2024. aastal maailmas tohutuid kahjusid.

Sellised ekstreemsed sündmused ei avalda mitte ainult katastroofilist mõju inimestele ja loodusele, vaid neil on ka otsesed rahalised tagajärjed kindlustussektorile. Iga looduskatastroof koormab Zürichi bilanssi, mida Schildknecht tajub tõsise ohuna heaolule ja majanduskasvule. Selle väljakutse lahendamiseks on Zürich oma jätkusuutlikkuse strateegia üle vaadanud ja pakub ettevõtetele ennetavaid nõuandeid ilmastikuriskide kohta.

Jätkusuutlikkuse strateegia ja eesmärgid

Alates 2021. aastast on Zürich juba vähendanud CO₂ heitkoguseid 74 protsenti ja eesmärk on saavutada 2050. aastaks nullheide. Lisaks plaanib ettevõte 2030. aastaks varustada 75 protsenti oma lepingupartneritest määratletud kliimaeesmärkidega. Kinnisvarainvesteeringute CO₂ saaste ruutmeetri kohta peaks sel perioodil vähenema 45 protsenti.

Schildknecht rõhutab ka vajadust CO₂ kompensatsiooniprojektide maksimaalse läbipaistvuse järele. Nende eesmärkide toetamiseks töötab Zürich välja digitaalseid kliimariskianalüüsi tööriistu, et valmistada ettevõtteid paremini ette keerulisteks ilmastikutingimusteks. 2023. aastal olid ettevõtte kindlustusmaksed 5,88 miljardit eurot, ainuüksi vara- ja õnnetusjuhtumikindlustus kasvas 9,4 protsenti 3,14 miljardi euroni.

Kliimaga kohanemine ja katastroofideks valmisolek

Laiemas kontekstis on kliimaga kohanemise ja katastroofide ennetamise seos keskse tähtsusega, nagu rõhutab ka föderaalne keskkonnaagentuur. UNFCCC protsess rõhutab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kiireloomulisust ja haavatavate riikide toetamist kliimamuutustega kohanemisel. Seda rahvusvahelist tegevuskava tugevdab Sendai raamistik, mille eesmärk on minimeerida katastroofidest tulenevaid riske.

Need strateegiad ei ole olulised mitte ainult rahvusvahelisel tasandil, vaid ka Saksamaal tehakse tööd kliimaga kohanemise ja katastroofide ennetamise integreerimiseks. Sel eesmärgil loodi ametiasutuste strateegiline liit, et edendada teabevahetust kliimamuutuste ja äärmuslike sündmuste kohta. Wuppertal on positiivne näide kliimaga kohanemise ja kodanikukaitse edukast kombinatsioonist.

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport tõstab esile ka majanduslikku kahju, mida kliimariskid Euroopas põhjustavad. Need leiud toetavad integreeritud kliimameetmete ja vastupanuvõime kavade asjakohasust linnades, nagu on kirjeldatud ÜRO tegevuskava säästva arengu eesmärgis 11b. Kliimamuutuste väljakutsete tõhusaks ületamiseks on oluline tihe koostöö kriisiohje, katastroofide ennetamise ja kliimaga kohanemise vahel.

Zürich-Saksamaa algatus ja rahvusvaheliselt kooskõlastatud lähenemisviisid kliimaga kohanemisele näitavad, et kliimakriisiga on vaja ennetavalt tegeleda. Eesmärki käsitleda kliimamuutuste mõjusid jätkusuutlikul ja vastupidaval viisil on võimalik saavutada ainult ühistegevusega.