Haigekassad ja õendusabikindlustus: on oht, et kindlustusmakseid võib järsult tõusta!

Haigekassad ja õendusabikindlustus: on oht, et kindlustusmakseid võib järsult tõusta!

Saksamaa kohustusliku tervise- ja hoolduskindlustuse finantsraamistik seisab silmitsi tõsise kriisiga. Kuidas Kapital Teadaolevalt ähvardab kohustusliku ravikindlustusega inimesi juba 2025. aastal drastiline kindlustusmaksete tõus. Eelkõige sunnib demograafilistest muutustest tingitud pingeline olukord haigekassades suurendama täiendavaid makseid.

Praegused andmed näitavad, et 58 riiklikust ravikindlustusseltsist 45 suudavad finantsvaradest katta vähem kui 20% igakuistest kuludest. Murettekitav on ka see, et 22 haigekassal pole juba reserve. Sellega seoses on kuus haigekassat juba suurendanud oma täiendavaid maksemäärasid ning ees on veel palju kohandusi. Keskmine täiendav sissemakse on hetkel 2,5% lisaks seaduses sätestatud 14,6% sissemakse määrale.

Õendusabikindlustuse puudujäägid

Vähem kriitiline pole olukord ka hooldusravikindlustuses. Valju DAK 2025. aasta lõpuks on oodata 1,65 miljardi euro suurust puudujääki, mis 2026. aastal võib kasvada 3,5 miljardi euroni. Vajalikuks võib osutuda hoolduskindlustuse maksete tõstmine vähemalt 0,3 maksemäärapunkti võrra. Hooldusravikindlustus oli juba eelmisel aastal miinuses 1,54 miljardi euro suuruse puudujäägiga, mis tähendas, et õendusabi sissemakseid tõsteti 0,2 protsendipunkti võrra.

DAK-i hooldusaruande osana tehtud praegune uuring näitab, et peaaegu 80% sakslastest näeb vajadust geriaatrilise ravi reformimise järele. Sellega seoses on tervishoiuminister Nina Warken teatanud föderaalosariigi töörühma loomisest pikaajalise hoolduse kindlustuse reformimiseks. Samuti nõuab ta föderaalvalitsuselt hüvitist koroonapandeemia ajal tehtud suurte kulude eest. Tema eelkäija Karl Lauterbach oli samuti algatanud selles vallas reformi, kuid seda pole veel ellu viidud.

Tuleviku väljakutsed

Lisaks otsestele finantsprobleemidele tuleb arvestada tervishoiukulude varjatud kasvuga. IGES Instituut on DAK-i nimel prognoosinud, et sotsiaalkindlustusmaksega tulude sissemaksekoormus tõuseb 2025. aasta alguseks 42,5%-ni, mis tähendab 1,5 protsendipunkti tõusu võrreldes 2024. aastaga. Üldine sotsiaalkindlustusmakse määr on seetõttu senisest 40%-lisest ülemmäärast kaugenemas.

Eelkõige „beebibuumi” põlvkond toob demograafiliste muutuste tõttu endaga kaasa lisakoormust, mis toob kaasa maksemäärade edasise tõusu. 2035. aastani ulatuva kolmeosalise stsenaariumiuuringu kohaselt on sotsiaalkindlustuse kõigis harudes oodata märkimisväärset tõusu, eriti ravi- ja hoolduskindlustuses. Pessimistliku stsenaariumi järgi võib osamakse määr tõusta 2035. aastaks peaaegu 49 protsendini.

DAK-Gesundheit kavandab kohustusliku ravikindlustuse maksemäärade stabiliseerimiseks erinevaid meetmeid, sealhulgas teatud rahastamismeetmetest loobumist ja maksude rahastamise suurendamist. Kui kõik plaanipäraselt ellu viiakse, võiks GKV maksemäära piirduda 2026. aastast 17,5%-ga, mis tooks 2035. aastaks kaasa üldise sotsiaalkindlustusmakse määra vähenemise 2,5 protsendipunkti võrra.

Seetõttu on haigekassa ja hoolduskindlustuse rahaline olukord ohus. Järgmised kuud on otsustava tähtsusega kulude plahvatusliku tõusu ja sellega kaasnevate kindlustatute koormuse ärahoidmisel.