Kurjategijad lasid õhku sularahaautomaadid – finantsekspert paljastab tausta | Seisuga: 20. aprill 2023

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pangaautomaate lastakse ikka ja jälle õhku, kurjategijad teenivad tohutut kasumit. Tagesschau.de raporti kohaselt on edukate kuritegude keskmine saak üle 100 000 euro. See on väljakutse pankadele, ametiasutustele ja kindlustusseltsidele. Peamiselt õhkivad kurjategijad maapiirkondades asuvaid sularahaautomaate, kuna seal öösiti inimesi peaaegu ei ole ja nad saavad segamatult tegutseda. Politseijaoskonnad on sageli kaugel, mistõttu on võimalik kiiresti põgeneda. Föderaalse siseministeeriumi andmetel on kolmandik kuni pooled plahvatused edukad. Eelmisel aastal registreeriti ligi 500 sularahaautomaadi plahvatusjuhtumit. Pangad on seni vähe huvi tundnud oma...

Immer wieder kommt es zu Geldautomatensprengungen, bei denen Kriminelle große Beute machen. Laut einem Bericht von Tagesschau.de beträgt die durchschnittliche Beute bei erfolgreichen Taten mehr als 100.000 Euro. Dies stellt Banken, Behörden und Versicherungen vor eine Herausforderung. Die Täter sprengen vor allem Geldautomaten auf dem Land, da es dort nachts kaum Personen gibt und sie ungestört agieren können. Die Polizeistationen sind oft weit entfernt, sodass schnelle Fluchten möglich sind. Laut dem Bundesinnenministerium verlaufen ein Drittel bis zur Hälfte der Sprengungen erfolgreich. Im vergangenen Jahr wurden fast 500 Fälle von Geldautomatensprengungen registriert. Banken zeigen bisher wenig Interesse am teuren Schutz ihrer …
Pangaautomaate lastakse ikka ja jälle õhku, kurjategijad teenivad tohutut kasumit. Tagesschau.de raporti kohaselt on edukate kuritegude keskmine saak üle 100 000 euro. See on väljakutse pankadele, ametiasutustele ja kindlustusseltsidele. Peamiselt õhkivad kurjategijad maapiirkondades asuvaid sularahaautomaate, kuna seal öösiti inimesi peaaegu ei ole ja nad saavad segamatult tegutseda. Politseijaoskonnad on sageli kaugel, mistõttu on võimalik kiiresti põgeneda. Föderaalse siseministeeriumi andmetel on kolmandik kuni pooled plahvatused edukad. Eelmisel aastal registreeriti ligi 500 sularahaautomaadi plahvatusjuhtumit. Pangad on seni vähe huvi tundnud oma...

Kurjategijad lasid õhku sularahaautomaadid – finantsekspert paljastab tausta | Seisuga: 20. aprill 2023

Pangaautomaate lastakse ikka ja jälle õhku, kurjategijad teenivad tohutut kasumit. Tagesschau.de raporti kohaselt on edukate kuritegude keskmine saak üle 100 000 euro. See on väljakutse pankadele, ametiasutustele ja kindlustusseltsidele. Peamiselt õhkivad kurjategijad maapiirkondades asuvaid sularahaautomaate, kuna seal öösiti inimesi peaaegu ei ole ja nad saavad segamatult tegutseda. Politseijaoskonnad on sageli kaugel, mistõttu on võimalik kiiresti põgeneda.

Föderaalse siseministeeriumi andmetel on kolmandik kuni pooled plahvatused edukad. Eelmisel aastal registreeriti ligi 500 sularahaautomaadi plahvatusjuhtumit. Pangad on oma sularahaautomaatide kalli kaitse vastu seni vähe huvi tundnud, sest kahju on kindlustatud. Kindlustusmaksed sõltuvad aga riskist. Kindlustussektor pole pankade turvameetmetega rahul.

Eriti teeb politseile muret kontrollimatute plahvatustega kaasnevad ohud ja kurjategijate riskantne sõidukäitumine jooksu ajal. Kurjategijad pääsevad sageli politsei eest, sest nad on pärit kaugetest jaamadest ega suuda neile vastu astuda.

Poliitikud suurendavad praegu pankadele, ametiasutustele ja kindlustusseltsidele survet turvameetmete parandamiseks. Föderaalne siseministeerium kutsus kokku "sularahaautomaatide plahvatuste teemalise ümarlaua", et leppida kokku uutes turvarajatistes. Kui neid meetmeid ei rakendata piisavalt, kaalutakse sularahaautomaatide operaatoreid nõudvat õiguslikku regulatsiooni.

Plahvatused on eriti mõjutanud Volksbanke ja hoiukassasid. Nad opereerivad endiselt maal paljusid sularahaautomaate, kuna nad vastutavad elanikkonna sularahaga varustamise eest. Ruumid, kus masinad asuvad, võiks turvalisuse suurendamiseks ööseks lukustada. Samuti arutatakse paremat videovalvet ja kallist turvatehnoloogiat. Bundesbank kiitis hiljuti heaks liimpüünised, millesse kiiresti kivistuv liim katab raha.

Enamik kurjategijaid on pärit Hollandist ja panevad oma kuriteod toime ka Saksamaal. Arvatakse, et neil on kohalikke kontakte, kes luuravad pangakontorite ja evakuatsiooniteede järele. Kurjategijate organiseerimist Saksamaal toetavad nende kiired jalgsi põgenemised, mille käigus nad põhjustavad õnnetusi või saavad jälitajate ahistamist.

See probleem mõjutab oluliselt turgu, tarbijaid ja tööstust. Pangad, kindlustusseltsid ja ametiasutused peavad kandma suuri kulusid kahjude menetlemisel ja sularahaautomaatide turvalisusel. Turvatehnoloogia ja seiresüsteemide turg võiks nõudlusest kasu saada. Maatarbijatel võib tekkida probleeme, kui kohalikud pangakontorid sulgevad kõrgete turvakulude tõttu oma sularahaautomaadid. Kuriteomäär võib samuti tõusta, kuna kurjategijad otsivad uusi viise sularaha hankimiseks.

Allikas: vastavalt aruandele www.tagesschau.de

Lugege lähteartiklit aadressil www.tagesschau.de

Artikli juurde