Hoolduskulud ähvardavad plahvatuslikult kasvada: CDU hoiatab dramaatilise olukorra eest!

Hoolduskulud ähvardavad plahvatuslikult kasvada: CDU hoiatab dramaatilise olukorra eest!

CDU poliitik Stefan Nacke kommenteeris hiljuti Saksamaal pikaajalise hoolduse kindlustuse pingelist finantsolukorda. Ta hoiatab järsult kasvavate hoolduskulude eest – teema, mis muutub üha enam poliitilise ja sotsiaalse diskussiooni keskmeks. Hooldusravifondid seisavad silmitsi rahapuudusega, mis puudutab ka pensioni- ja haigekassasid. Osamaksete tõusu ja hüvitiste võimalikku vähendamist peetakse vältimatuks. Nacke näeb nende väljakutsete vastu võitlemiseks vajadust õendussektori struktuurireformide järele.

Demograafilised muutused on hoolduskulude suurenemise keskne tegur. Üha rohkem inimesi on jõudmas vanusesse, kus nad sõltuvad hooldusest, mis suurendab survet olemasolevatele süsteemidele. Sellega seoses kavandab pereminister Karin Prien hooldavate sugulaste rahalist toetamist, et koormust kergendada. Majandusteadlane Veronika Grimm nõuab seevastu suuremat isiklikku panust ja samal ajal hüvitiste võimalikku vähendamist, mis õhutab arutelu isikliku vastutuse ja rahalise ülemaksustamise üle.

Sotsiaalkindlustuse rahalised väljakutsed

Põhjalikus analüüsis näitab DAK-Gesundheiti tellitud IGES Instituut, et sissemaksete koormus erineb 2021. aasta sotsiaaltagatisest. Alates 2025. aasta algusest on sissemaksekohustusliku sissetuleku sotsiaalkindlustuskoormus 42,5%, mis on 1,5 protsendipunktiline tõus võrreldes 2024. aastaga. Siin mängivad määravat rolli ka demograafilised muutused, eelkõige „beebibuumi“ põlvkonna pensionile jäämine, mis toob kaasa sissemaksete edasise kasvu.

IGES Instituudi uuring ennustab sotsiaalkindlustuse, eriti tervise- ja hooldusravikindlustuse sissemaksete määrade olulist tõusu aastaks 2035. Baasstsenaariumi kohaselt võiks 2029. aastal sotsiaalkindlustusmaksete kogumäär olla üle 45%; ebasoodsa stsenaariumi korral isegi 47%. Maksemäär võiks 2035. aastaks ulatuda ligi 49%-ni, mis karmistaks veelgi sotsiaalkindlustuse rahalisi tingimusi.

Kiiresti vaja reformi

Peamine punkt, mida Nacke käsitleb, on kodu- ja statsionaarse ravi ebavõrdne kohtlemine, millega tuleb kindlasti tegeleda. Selles kontekstis tuleb kahtluse alla seada ka riigi toetus: kohustuslikust ravi- ja hooldusravikindlustusest jääb puudu ligikaudu 16 miljardit eurot, samas kui töö- ja sotsiaalministeerium ei kanna igal aastal kohustuslikele ravikindlustusseltsidele ligikaudu 10 miljardit eurot. Need kaebused illustreerivad vajadust selgelt eristada sissemaksetega kaetud hüvitisi kindlustusega hõlmamata hüvitistest ning viia läbi kõikehõlmavaid reforme.

Heaoluriigi aktsepteerimist tuleks suurendada sotsiaalkindlustuse õiglase ja läbipaistva rahastamise kaudu. Praegune koalitsioonilepe näeb ette panuste stabiliseerimise, mida peetakse oluliseks sammuks. Sellega seoses tuleks komisjonis välja töötada lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised meetmed, et tulla tõhusalt toime kasvavate kulude ja demograafiliste muutustega.

Praegused arengud sotsiaalkindlustuse valdkonnas, eriti hooldussektoris, nõuavad kiireloomulisi meetmeid, et tagada Saksamaal finantsstabiilsus ja hoolduse kvaliteet. Samal ajal kui poliitilised osapooled lahenduste kallal töötavad, on näha, kuidas finantskeskkond lähiaastatel areneb. Seda näitab ka ulatuslik analüüs, mille DAK-Gesundheit ja IGES Instituut on ette valmistanud, et heita valgust sissemaksete määrade arengule ja näidata võimalikke vastumeetmeid.

Lisateavet pikaajalise hoolduse kindlustuse väljakutsete ja sotsiaalkindlustusmaksete määrade kohta leiate aadressilt Merkuur ja DAK.