Koduomanike kohustuslik kindlustus: Merz tahab kliimariske maandada!

Koduomanike kohustuslik kindlustus: Merz tahab kliimariske maandada!

Kantsler Friedrich Merzi (CDU) juhitav must-punane valitsus kavandab koduomanikele uut kohustuslikku kindlustust, et tulla toime kliimamuutuste väljakutsetega. Sellest teatas Hersfeldi ajaleht. Selle algatuse osana hõlmavad uued hoonekindlustuse poliisid tulevikus loodusõnnetuste kindlustust. Eesmärk on suurendada kaitset loodusnähtuste eest, mida Saksamaal on viimastel aastatel üha enam ette tulnud.

Eesmärgiks on, et olemasolevad lepingud laieneksid teatud tähtajaks ka põhikindlustusele. Ifo Instituudi küsitluse järgi, mis viidi läbi enam kui 8000 majapidamise ja 639 ettevõtte seas, pooldab kohustuslikku loodusõnnetuse kindlustust 39% sakslastest, selle vastu on aga 27%. Paljud leibkonnad eelistavad solidaarsuskindlustust ja peavad seda õiglasemaks kui sihtotstarbelist riigiabi.

Arutelu taust

Uut suhtumist kohustuslikku kindlustusse võib täheldada eelkõige madala üleujutusriskiga piirkondades. See areng tekkis 2021. aasta laastava Ahri oru katastroofi ja 2024. aasta Lõuna-Saksamaa üleujutuste taustal, mis tõid teema teravale fookusesse. Föderaalnõukogu nõuab kohustuslikku kindlustust, sest 99% kinnisvaradest on elamukindlustusega, kuid vähem kui pooled on kindlustatud loodusõnnetuste vastu. Ahri oru üleujutus põhjustas kahju üle 40 miljardi euro, kuigi loodusõnnetuste kindlustusega oli kaetud vaid umbes pooled elumajad.

Paljud eksperdid peavad kohustusliku kindlustuse planeerimist kasulikuks, et tagada rahaline kaitse kliimaga seotud kahjude eest. Üleujutus- ja paduvihmakaitse integreerimine hoonekindlustusse on samuti osa liidu ja SPD koalitsioonilepingust. Samuti mainitakse, et Saksamaal on loodusõnnetuste, näiteks üleujutuste, vastu kindlustatud vaid umbes 50% hoonetest ja Alam-Saksimaal vaid veidi alla 30%.

Kriitika ja alternatiivsed lähenemised

Föderaalne justiitsminister Marco Buschmann (FDP) lükkab aga tagasi kohustusliku kindlustuse ja tugineb vabatahtliku kindlustuskaitse suurendamiseks hariduskampaaniatele. Föderaalne justiitsministeerium (BMJ) väidab, et kohustuslik kindlustus ei vähenda looduskahjude tekkimise tõenäosust ja võib tekitada täiendavat bürokraatiat. Loodusohukindlustuse kulud võivad olenevalt erinevatest teguritest jääda 100–2000 euro vahele aastas.

Viimastel aastatel on koduomanike kindlustusmaksed juba kasvanud umbes 15% ja 2024. aastal oodatakse nende kasvu veel 7%. Ka Saksamaa Kindlustustööstuse Üldliit (GDV) eeldab, et kindlustusmaksed kahekordistuvad järgmise kümne aasta jooksul kliimamõjude tõttu. See aspekt tekitab paljudes leibkondades täiendavaid küsimusi rahalise elujõulisuse kohta, kuna paljud üleujutuste ja eriti tugeva vihmasaju käes kannatanud ei saa endale lubada vabatahtlikku kindlustuskaitset või neil puudub juurdepääs sellele.

Arutelu kohustusliku kindlustuse üle on olnud intensiivne alates Ahrtali katastroofist ning loodi föderaalosariigi loodusõnnetuste töörühm, et uurida võimalusi loodusõnnetuste kindlustuse suurendamiseks. Üleriigilise kohustusliku kindlustuse üleskutseid toetavad erinevad osariigid ja roheliste erakond ning kritiseerivad BMJ-d oletatava tegevusetuse pärast.