Kohustuslik kindlustus loodusõnnetuste vastu: kaitse või liigsed nõudmised?

Kohustuslik kindlustus loodusõnnetuste vastu: kaitse või liigsed nõudmised?

Föderaalvalitsus kavatseb kehtestada koduomanikele kohustusliku kindlustuse loodusõnnetuste vastu. See määrus on mõeldud eelkõige üleujutuste, tugevate vihmade ja maalihkete suhtes. Elamukindlustust tuleks edaspidi pakkuda vaid sellise looduskahju kaitsega. Seega tuleb olemasolevaid lepinguid vastavalt täiendada. Sellegipoolest on vastupanu: enamik kindlustusandjaid lükkab kohustusliku kindlustuse tagasi ja näevad regulatsiooni nii, et nad peavad pakkuma kaitset loodusõnnetustele, kuid majaomanikud võivad sellest keelduda. Lisaks kutsutakse föderaalvalitsust lõpuks jõustama kohustuslikku kindlustust, et vähendada föderaal- ja osariikide valitsuste finantskoormust, mis tuleneb kindlustamata kahjude suurest arvust.

Kliimamuutused mängivad selles küsimuses otsustavat rolli. See suurendab looduslike ohtude sagedust ja intensiivsust, nii et kahjustused, mida statistiliselt eeldati iga 100–200 aasta tagant, tekivad nüüd iga 2–3 aasta tagant. Jõgede lähedal asuvate piirkondade elanikud on viimastel aastatel pidanud taluma sagenenud üleujutusi. Rohkem kui 50 protsendil majaomanikest on praegu loodusõnnetuste vastu täiendav kindlustus, mis vajab kiiret muutmist. Liit ja SPD on sellise kindlustuse vajalikkust mõistnud ja otsivad lahendust. Sarnased mudelid teistes EL-i riikides näitavad, et kohustuslikku kindlustust saab kindlasti positiivselt rakendada.

Poliitiline arutelu ja ettepanekud

Poliitiline diskussioon loodusõnnetuste vastu kohustusliku kindlustuse kehtestamise üle kogub hoogu. Kuigi kindlustusandjad tervitavad seda dialoogi, hoiatavad nad lihtsate lahenduste eest. Elementide kaitse on fikseeritud föderaalvalitsuse koalitsioonilepingus ning sotsiaalsete ja rahaliste väljakutsetega toimetulemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Kindlustussektori ettepanekud hõlmavad loodusõnnetuste kindlustust koos loobumisvõimalusega. See tähendab, et majaomanike kindlustuspoliisid peaksid standardvarustuses sisaldama loodusõnnetuste kaitset, samas kui majaomanikel on võimalus sellest loobuda.

Sellest kindlustusest loobumisega peaks aga kaasas olema kirjalik avaldus, milles märgitakse riigi abist nõude korral loobumine. Üldine lähenemisviis hõlmab ka üldist loodusõnnetuste kontseptsiooni, mis keskendub igakülgsele vabatahtlikule kindlustuskaitsele koos loobumisega, siduvast ennetamisest ja kliimamõjudega kohanemisest. Planeerimise ja ehitamise riskiteadlikuks muutmiseks on vajalikud seadusest tulenevad nõuded. Näiteks võib ehituse peatamine üleujutusaladel olla oluline ennetusmeede.

Rahvusvahelised mudelid ja väljakutsed

Alternatiivse lahenduse näiteks võiks olla Briti mudel Flood Re, mis võimaldab soodsalt kindlustuskaitset ilma kohustusliku kindlustuseta. Kõrge riskiga lepingute puhul makstakse fikseeritud kindlustusmakseid, mis on väiksemad kui riski jaoks vajalikud sissemaksed ja mida rahastatakse kõigi lepingute solidaarsuspanusega. Need rahvusvahelised lähenemisviisid rõhutavad vajadust suunata poliitiline tähelepanu ennetamisele ja riskide läbipaistvusele. Föderaalvalitsusel on laialdaselt tunnustatud vajadus võtta meetmeid, et visandada elujõuline lähenemisviis, mis edendab tõhusalt looduslike ohtude ennetamist ja kliimamõjudega kohanemist.

Kohustusliku kindlustuse kehtestamine võib suurendada kindlustustihedust ja seeläbi tugevdada koduomanike individuaalset valikuvabadust. Ennetamise ja kliimamõjudega kohanemise siduv rakendamine on hädavajalik. Kindlustussektor on valmis panustama selle väljakutse lahendamisele oma oskusteabe ja vajalike toodetega. Nende meetmete sotsiaalne idee on selge: ühiste jõupingutustega loodame leida jätkusuutliku lahenduse kliimamuutuste põhjustatud probleemidele ja selle mõjudele Saksamaal.