Valitsus kavatseb jõuda seisvatelt kontodelt miljarditele juurde!

Valitsus kavatseb jõuda seisvatelt kontodelt miljarditele juurde!

Saksamaal on nn seisvatel kontodel märkimisväärne summa raha. Hinnanguliselt lebab neil kontodel 2–9 miljardit eurot, mis tekivad sageli pärast kontoomaniku surma või seetõttu, et need on unustatud. See probleem on nüüd pälvinud föderaalvalitsuse tähelepanu, kes kavatseb need vahendid hästi ära kasutada. See oli koalitsioonileppes ankurdatud, kuid see on vaid tahteavaldus, kuna seaduseelnõusid veel ei ole. Digital sees teatab, et erinevalt paljudest teistest ELi riikidest ei kehti Saksamaal praegu mingeid regulatsioone "mahajäetud" rahade käitlemise kohta.

Uinuvate kontode määratlus ei ole ühtne. Saksamaa Liidupäeva 2019. aasta lühiinfo kohaselt on uinunud konto olemas, kui omanike või volitatud isikutega pole pikemat aega kontakti. Siiski jääb ebaselgeks, mis perioodi pärast konto jõudeolekuks klassifitseeritakse ja seetõttu seisvaks. Saksa Pangaliidu peajurist Thorsten Höche ütles, et kehtivad juriidilised nõuded täpse perioodi määramiseks puuduvad, mis tekitab juriidilisi takistusi. MDR rõhutab, et ei ole selgelt määratletud, kas konto loetakse seisvaks pärast viit, kümmet või kahekümneaastast liikumist.

Föderaalvalitsuse plaani kriitika

Föderaalvalitsuse plaanidele osutatakse vastupanu. Höche juhib tähelepanu sellele, et soovitud juurdepääs nendele vahenditele võib kujutada endast sekkumist testaatorite või ellujäänud pangaklientide omandiõigustesse. Praeguse õigusliku olukorra järgi tuleb surnud kontoomaniku puhul esmalt selgitada, kas pärijad on olemas. Kui see nii ei ole, läheb raha riigile. Varem said pangad välja jätta ja maksustada raha, mis jäi puutumatuks 30 aastaks, kui riigid pärandinõuet ei esitanud.

Keskseks aspektiks jääb küsimus, mis saab kontodest, kui omanik ootamatult kohale ilmub ja oma hoiused tagasi nõuab. Pangad on praegu kohustatud selliseid vahendeid välja maksma, kuid kuidas seda võimaliku uue regulatsiooni alusel tagada, on ebaselge. See ebakindlus toob kaasa kasvava skeptitsismi valitsuse plaanide suhtes ja tõstab esile probleemi keerukuse.