Pensionireform: riigiteenistujad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peaksid lõpuks sisse maksma!

Pensionireform: riigiteenistujad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peaksid lõpuks sisse maksma!

Föderaalne tööminister Bärbel Bas on praeguse algatusega kutsunud riigiteenistujaid, parlamendiliikmeid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid edaspidi kohustuslikku pensionikindlustusse maksma. See toimub surve all oleva Saksamaa pensionisüsteemi taustal, kus sissemakseid teeb vähem noori, samal ajal kui pensionisaajate arv kasvab jätkuvalt. Bas näeb pensionisüsteemi õiglasemaks ja stabiilsemaks muutmiseks vajalikuks kõigi erialagruppide kaasamist. Kuidas Kaja24 teatas, kuid konkreetsed plaanid selle riigiteenistujate pensionikohustuse rakendamiseks on endiselt ebaselged.

Survet pensionisüsteemile suurendavad veelgi demograafilised arengud. Ühiskonna vananedes jääb sissemakseid aina vähemaks ja samal ajal ka pensioni saajaid juurde. Bas rõhutab, et selle tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on vaja kiiresti parandada pensionikindlustustulusid. Kuid isegi riigiteenistujate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kaasamisest pensionikindlustusse ei pruugi piisata, et süsteemile avaldatavat survet täielikult vähendada. Sellega seoses tuleb arvestada ka sissemaksete suurenemisega.

Kavandatakse põhjalikke reformiettepanekuid

Pensionikindlustusreformi edendamiseks peaks pensionikomisjon välja töötama ettepanekud. See komisjon lepiti kokku musta-punaste koalitsiooni vahel ja hakkab tegelema pensionikohustuse kujundamisega. Saksamaa Avaliku Teenistuse Assotsiatsioon (dbb) väljendab aga muret ja kirjeldab algatust kui "kohustuslikku vormikindlustust". Selle föderaalesimees Ulrich Silberbach kurdab, et riigiteenistujate kaasamine tooks tööandjatele kaasa lisakulusid, mis võivad kaasa tuua ka brutopalga tõusu. Valju Maailm Pikaajalised rahastamisplaanid koalitsioonileppes jäävad ebamääraseks ning viitavad kasvule suunatud majanduspoliitikale ja kõrgele tööhõivemäärale.

Selle reformi teine ​​aspekt puudutab koalitsioonileppes seatud pensioni taset, mis peab jääma 48 protsendi juurde kuni 2031. aastani. See näitab, kui oluline on kaasata arutelusse erinevaid vaatenurki, et leida pensioniprobleemile jätkusuutlik lahendus.

Lisaks ministritööle on Bärbel Bas andnud märku ka huvist kandideerida SPD esimeheks, kuigi välistamata ka erakonna esimehe kohta. SPD-s on olukord partei juhtkonna ümber viimasel ajal taas teravaks saanud. Lars Klingbeil sooviks jätkata, samas kui Saskia Esken pole oma positsiooni tulevikku veel kommenteerinud. Varem võimalikuks töö- ja sotsiaalministriks peetud Bas sooviks end esmalt kehtestada töö- ja sotsiaalministrina.