Riesteri pension: Finantsekspert kritiseerib tulude puudumist ja kõrgeid tasusid

Riesteri pension: Finantsekspert kritiseerib tulude puudumist ja kõrgeid tasusid

Vastavalt aruandele www.tagesschau.de, Riesteri pension on Saksamaal olnud aastaid vastuoluline. Praegune 65 Riesteri kindlustusseltsi analüüs näitas, et keskmiselt 24 protsenti sissemakstud rahast kasutati tasudeks, kusjuures iga kolmas Riesteri poliis pidas tasudeks isegi 30 protsenti. Võrdluseks, kohustusliku pensioniga kaasnevad halduskulud umbes kolm protsenti.

Samuti selgus, et Saksamaa kindlustusandjad sõlmisid eelmisel aastal vaid 125 200 uut Riesteri kindlustuspoliisi, mis on ligi 60-protsendiline langus võrreldes aasta varasemaga. See trend näitab, et Riesteri pension muutub Saksamaal üha ebapopulaarsemaks, kuigi 2009. aastal sõlmiti üle miljoni uue lepingu.

Eksperdid soovitavad Saksamaal erapensioni tagamine ümber mõelda ja propageerida süsteemi muutmist Rootsi fondil põhinevale riiklikult korraldatud pensionitootele. Rootsis on kohustuslik aktsiapension ja viimase 20 aasta jooksul on Rootsi fond toonud keskmiselt umbes üheteistkümne protsendi tootlust.

Samuti on tehtud ettepanekuid erasektori pakkumise parandamiseks Saksamaal. See hõlmab suurema riskiga, aga ka suurema tuluga investeerimisvõimalusi, toodete paremat võrreldavust ning erasektori pakkumise lihtsustamist ja paindlikkust.

Mõned vanaduskindlustuse uurijad, näiteks Jutta Schmitz-Kießler, loodavad aga kohustusliku pensionikindlustuse tugevdamisele. Ta teeb ettepaneku elavdada töötajate, tööandjate ja heaoluriigi vahelist liitu, et taastada parem pensionitase. Seda võiks saavutada näiteks riigiteenistujate ja FIE-de ka pensionifondi sissemaksetega, sissemaksete määramise piirmäära kaotamisega, palkade tõstmisega ja naiste hõivemäära edendamisega.

Üldiselt näitavad praegused arengud, et Riesteri pension Saksamaal seisab silmitsi suurte väljakutsetega ning vanaduskindlustuse jätkusuutlikuks parandamiseks võib olla vajalik süsteemi võimalik muutmine või reform. Tarbijate kindlustunde langus ja kasumlikkuse puudumine võivad pikemas perspektiivis mõjutada kogu tööstust.