Kindlustusriskid: Islandi maavärinad hävitavad arvukalt hooneid
Ajalehe web.de teatel on Islandi rannikulinnas Grindavíkis viimastel nädalatel arvukate maavärinate tõttu hävinud kümneid hooneid. Vastutavale kindlustusseltsile on laekunud juba üle 400 kahjuteate, millest kogukahjumiks liigitati 53 hoonet, sealhulgas 30 elamut. Veel tuleb üle kontrollida umbes 260 kuulutust. Umbes 3700 elanikuga Grindavíki linn tuli maavärinate ja uue laavapurske ohu tõttu evakueerida ning mõnel elanikul lubati ajutiselt naasta oma asjade järele. Maavärinad ja vulkaanipursked Islandil ei mõjuta mitte ainult kohalikku elanikkonda, vaid neil võivad olla ka majanduslikud tagajärjed. The…

Kindlustusriskid: Islandi maavärinad hävitavad arvukalt hooneid
Vastavalt aruandele web.de, Islandi rannikulinnas Grindavíkis on viimastel nädalatel arvukate maavärinate tõttu hävinud kümneid hooneid. Vastutavale kindlustusseltsile on laekunud juba üle 400 kahjuteate, millest kogukahjumiks liigitati 53 hoonet, sealhulgas 30 elamut. Veel tuleb üle kontrollida umbes 260 kuulutust. Umbes 3700 elanikuga Grindavíki linn tuli maavärinate ja uue laavapurske ohu tõttu evakueerida ning mõnel elanikul lubati ajutiselt naasta oma asjade järele.
Maavärinad ja vulkaanipursked Islandil ei mõjuta mitte ainult kohalikku elanikkonda, vaid neil võivad olla ka majanduslikud tagajärjed. Elamute ja muude hoonete hävitamine toob kaasa märkimisväärsed kulud kahjustuste kõrvaldamiseks ja infrastruktuuri taastamiseks. Lisaks mõjutavad evakuatsioonid ja võimalikest edasistest puhangutest tingitud ebakindlus turismi ja majandust.
Kindlustusseltsidele, kes seisavad silmitsi kahjude lahendamisega, võib kahjuteadete suure arvu tõttu tekkida märkimisväärne rahaline koormus. See võib mõjutada kindlustusmakseid ja kindlustustingimusi, eriti kõrge seismilise aktiivsusega piirkondades, nagu Island.
Uue vulkaanipurske võimalus saarel ja sellega kaasnev ebakindlus võib samuti mõjutada investeeringuid ja majandustegevust piirkonnas. Turismitööstus, mis on Islandi peamine sissetulekuallikas, võib näha maavärinate ja vulkaanipursete teadete tõttu külastajate arvu vähenemist.
On oluline, et valitsus ja asjaomased ametiasutused võtaksid meetmeid, et minimeerida nende loodusõnnetuste mõju majandusele, kindlustussektorile ja kohalikule kogukonnale. Kahjude parandamise ja riskide maandamise meetmete rakendamise eeldatavate kulude analüüsimine ja arvutamine on pikaajaliste tagajärgede ohjamiseks ja piirkonna majandusliku stabiilsuse taastamiseks ülioluline.
Lugege lähteartiklit aadressil web.de