Energiahinnapidurite pikendamine aastani 2024: föderaalvalitsuse kulutused võivad ulatuda 14 miljardi euroni
Tagesspiegeli raporti kohaselt plaanib majandusministeerium energiahinnapidureid pikendada 2024. aasta aprilli lõpuni. Föderaalvalitsuselt oodatakse umbes 14 miljardit eurot. Gaasi ja elektri hinnapidurit, mis on piiratud 2023. aasta detsembri lõpuni, saab föderaalvalitsuse määrusega Bundestagi nõusolekul pikendada, kuid see peab saama EL-i komisjoni heakskiidu. Juba praegu prognoositakse, et elektrihinna ülemmäär toob kaasa ligikaudu 6,4 miljardit eurot ja gaasi hinnalagi ligikaudu 7,7 miljardit eurot majapidamiste kulutusi. See hinnang põhineb energiahinnapidurite varasemal kasutamisel ja hindade arengul energiaturgudel. Rõhutatakse, et…

Energiahinnapidurite pikendamine aastani 2024: föderaalvalitsuse kulutused võivad ulatuda 14 miljardi euroni
Tagesspiegeli raporti kohaselt plaanib majandusministeerium energiahinnapidureid pikendada 2024. aasta aprilli lõpuni. Föderaalvalitsuselt oodatakse umbes 14 miljardit eurot. Gaasi ja elektri hinnapidurit, mis on piiratud 2023. aasta detsembri lõpuni, saab föderaalvalitsuse määrusega Bundestagi nõusolekul pikendada, kuid see peab saama EL-i komisjoni heakskiidu.
Juba praegu prognoositakse, et elektrihinna ülemmäär toob kaasa ligikaudu 6,4 miljardit eurot ja gaasi hinnalagi ligikaudu 7,7 miljardit eurot majapidamiste kulutusi. See hinnang põhineb energiahinnapidurite varasemal kasutamisel ja hindade arengul energiaturgudel. Rõhutatakse, et kulusid saab prognoosida piiratud ulatuses, kuna need sõltuvad suuresti hindade arengust.
Energia hinnapidurdusi rahastatakse majanduse stabiliseerimisfondist, mis pärineb koroonapandeemia aegadest. See föderaalvalitsuse võlgadest rahastatav eripank aktiveerus energiahinnakriisis, mille vallandas Venemaa agressioonisõda Ukrainas.
Majandusministeeriumi eelnõu kohaselt on olukord energiaturgudel alates möödunud talvest stabiliseerunud, kuid Euroopas jätkuva sõjaolukorra tõttu on siiski võimalik ootamatuid riske. Energiahinna pidurdamise jätkumist talvel 2023/2024 vaadeldakse seetõttu ootamatute riskide kindlustusena ning sellel on stabiliseeriv mõju.
Energiahindade langemise tõttu on aga oodata, et vaid kolmandik majapidamistest jääb hinnalae alla. Septembri keskpaigaks läksid energiahinnapidurid föderaalvalitsusele maksma juba üle 20 miljardi euro.
Energia hinna ülemmäärade pikendamine võib avaldada märkimisväärset mõju turule, tarbijatele ja tööstusele. Miljardid dollarid eelarvekulutused koormavad föderaaleelarvet ja võivad muud riigiteenused kallimaks muuta. Kuigi energiahindade langemine toob kaasa vähemate kodumajapidamiste õiguse kohaldada hinnalage, võib see viia ka selleni, et teised selle valdkonna ettevõtted kogevad majandusraskusi, kuna nõudlus nende toodete järele väheneb.
Allikas: Tagesspiegeli raporti kohaselt (https://www.tagesspiegel.de/politik/versicherung-gegen-unerwartete-unternehmen-verlangerung-von-preisbremsen-kostet-14-milliarden-euro-10673392.html)
Lugege allikaartiklit aadressil www.tagesspiegel.de