Kindlustusseltsid peavad kiiresti kliimakaitsega tegelema rohkem, et kaitsta oma ettevõtteid ja vältida miljardite suurust abi.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Nagu www.nzz.ch teatab, on kindlustusfirmad kliimakriisi tagajärgede eest hoiatanud juba aastaid, kuna ulatuslikud keskkonnakatastroofid ohustavad nende ettevõtteid. Tööstuse keskkonnakaitsemeetmed on aga ebapiisavad. Artikli kohaselt peaks kindlustussektor tänavu kolmandat aastat järjest looduskatastroofide eest maksma üle 100 miljardi dollari. Kindlustusseltsid taganevad riskipiirkondadest ja suurendavad kindlustusmakseid, mis toob kaasa kindlustuslõhe suurenemise. Selline areng sunnib riiki katastroofide korral abistama miljardite suuruse abiga. Kindlustusseltsid ei ole veel välja töötanud kõikehõlmavat strateegiat, et viia mobiilsus- ja ehitussektorid kliimamuutustega kursile, kuigi need on nende kõige olulisemad ärivaldkonnad...

Wie www.nzz.ch berichtet, warnen Versicherungen seit Jahren vor den Auswirkungen der Klimakrise, da massive Umweltkatastrophen ihre Geschäfte bedrohen. Die Maßnahmen der Branche zum Umweltschutz sind jedoch unzureichend. Laut dem Artikel wird erwartet, dass die Versicherungsbranche dieses Jahr über 100 Milliarden Dollar für Naturkatastrophen aufbringen muss, zum dritten Mal in Folge. Versicherungen ziehen sich aus Risikogebieten zurück und erhöhen die Prämien, was zur Ausweitung der Versicherungslücke führt. Diese Entwicklung zwingt den Staat, bei Katastrophen mit Milliardenhilfen einzuspringen. Die Versicherungen haben bisher keine umfassende Strategie entwickelt, um den Mobilitäts- und den Gebäudesektor auf Klimakurs zu bringen, obwohl dies zu ihren wichtigsten Geschäftsfeldern …
Nagu www.nzz.ch teatab, on kindlustusfirmad kliimakriisi tagajärgede eest hoiatanud juba aastaid, kuna ulatuslikud keskkonnakatastroofid ohustavad nende ettevõtteid. Tööstuse keskkonnakaitsemeetmed on aga ebapiisavad. Artikli kohaselt peaks kindlustussektor tänavu kolmandat aastat järjest looduskatastroofide eest maksma üle 100 miljardi dollari. Kindlustusseltsid taganevad riskipiirkondadest ja suurendavad kindlustusmakseid, mis toob kaasa kindlustuslõhe suurenemise. Selline areng sunnib riiki katastroofide korral abistama miljardite suuruse abiga. Kindlustusseltsid ei ole veel välja töötanud kõikehõlmavat strateegiat, et viia mobiilsus- ja ehitussektorid kliimamuutustega kursile, kuigi need on nende kõige olulisemad ärivaldkonnad...

Kindlustusseltsid peavad kiiresti kliimakaitsega tegelema rohkem, et kaitsta oma ettevõtteid ja vältida miljardite suurust abi.

Kuidas www.nzz.ch aruannete kohaselt on kindlustusfirmad hoiatanud kliimakriisi tagajärgede eest juba aastaid, kuna tohutud keskkonnakatastroofid ohustavad nende ettevõtteid. Tööstuse keskkonnakaitsemeetmed on aga ebapiisavad. Artikli kohaselt peaks kindlustussektor tänavu kolmandat aastat järjest looduskatastroofide eest maksma üle 100 miljardi dollari.

Kindlustusseltsid taganevad riskipiirkondadest ja suurendavad kindlustusmakseid, mis toob kaasa kindlustuslõhe suurenemise. Selline areng sunnib riiki katastroofide korral abistama miljardite suuruse abiga. Kindlustusseltsid ei ole veel välja töötanud kõikehõlmavat strateegiat, et viia mobiilsus- ja ehitussektor kliimamuutustega kursile, kuigi see on üks nende tähtsamaid ärivaldkondi.

Siiski on tööstusel palju võimalusi rohelist ümberkujundamist toetada, nagu näitab WWF ja Deloitte aruanne "Meie planeedi tagatis". Kindlustus võib toetada uuenduslikke ettevõtteid jätkusuutlike toodete ja tehnoloogiate laiendamisel, kindlustada üleminekuriskide vastu või vähendada üleujutusi mangroovide taasmetsastamise kaudu.

Seetõttu on vaja võtta meetmeid ettevõtte ja keskkonna kaitsmiseks. Kindlustusseltsid peavad täitma oma kohustusi ettevõtete aktsionäride ja maailmamajanduse riskijuhtidena. Selleks peavad nad keskkonnariskide kontrolli all hoidmiseks kõik tõkked välja tõmbama.

Vastavalt aruandele www.nzz.ch

Lugege allikaartiklit aadressil www.nzz.ch

Artikli juurde