Kindlustus ja geneetiline testimine: seda peavad finantseksperdid teadma
Ekspertide hinnangul põhjustavad pärilikud geneetilised muutused, mida tuntakse ka idutee mutatsioonidena, umbes viis kuni kümme protsenti kõigist vähivormidest. Kui geneetiline test tuvastab suurenenud vähiriski, peavad haiged õppima seda teavet käsitlema. Arstid toetavad neid, pakkudes teavet ja nõu ennetavate meditsiiniliste meetmete kohta. Tihti ollakse aga mures, et pärast sellist geenitesti pole enam võimalik elukindlustust sõlmida või tervisekindlustus tühistatakse. Vähiinfoteenistuse raporti kohaselt on see hirm vaid osaliselt õigustatud. Erakindlustusseltsid nagu elu-, hooldusravi-, tervise- või töövõimetuskindlustus tahavad loomulikult teada, millise riskiga nad lepingut sõlmides...

Kindlustus ja geneetiline testimine: seda peavad finantseksperdid teadma
Ekspertide hinnangul põhjustavad pärilikud geneetilised muutused, mida tuntakse ka idutee mutatsioonidena, umbes viis kuni kümme protsenti kõigist vähivormidest. Kui geneetiline test tuvastab suurenenud vähiriski, peavad haiged õppima seda teavet käsitlema. Arstid toetavad neid, pakkudes teavet ja nõu ennetavate meditsiiniliste meetmete kohta. Tihti ollakse aga mures, et pärast sellist geenitesti pole enam võimalik elukindlustust sõlmida või tervisekindlustus tühistatakse.
Vähiinfoteenistuse raporti kohaselt on see hirm vaid osaliselt õigustatud. Erakindlustusseltsid nagu elu-, hooldusravi-, tervise- või töövõimetuskindlustus tahavad loomulikult teada, millist riski lepingu sõlmimine neile endaga kaasa toob. Päriliku vähiriski geneetiline test võib selliste ennustuste puhul aidata. Kindlustusseltsidel on aga sõnaselgelt keelatud nõuda geneetilist testi enne või pärast lepingu sõlmimist.
Lõppkokkuvõttes on igaühel õigus ise otsustada, kas ta soovib teha idutee mutatsioonide geneetilist testi, et saada teavet oma haigusriski kohta. Meditsiinivaldkonnas kehtib nn mitteteadmisõigus, st keegi ei ole kohustatud sellist testi tegema, et teada saada teatud haigussoodumustest.
Õiguslik olukord on aga teine, kui geenitesti tulemus on juba lepingu sõlmimisel olemas. Mõne kindlustuspoliisi puhul, nagu elu-, töövõimetus-, töövõimetus- või hoolduspensionikindlustus, peavad mõjutatud isikud kindlustusseltsi nõudmisel tulemusest teavitama. See kohustus on aga vaid juhul, kui lepitakse kokku üle 300 000 euro suurune hüvitis või üle 30 000 euro suurune aastapension. Kuni 300 000 euro suuruste elukindlustuspoliiside puhul on kindlustusseltsil keelatud geenitesti kohta küsida. Erahaigekassades on geenitesti küsimus alati keelatud, olenemata kindlustussummast.
Kui geenitesti tehakse pärast lepingu sõlmimist, siis tulemust kindlustusseltsile teavitama ei pea. Üldjuhul ei saa juba sõlmitud kindlustuslepingut üles öelda geneetilise eelsoodumuse tõttu haigusele, mis avastatakse pärast lepingu sõlmimist.
Olenemata sellest, kas geenitesti tulemus tuleb kindlustusseltsile teatada või mitte, tuleb olemasolevate või varasemate haigusseisundite kohta küsimustele vastata tõepäraselt.
Kohustuslike kindlustusseltside, nagu kohustuslikud tervisekindlustusseltsid või Saksamaa föderaalne pensionikindlustus, puhul ei oma geenitesti tulemus tähtsust. Nende sotsiaalkindlustusskeemide liikmelisus ei sõltu olemasolevatest või varasematest haigustest või geneetilise testi tulemusest.
Oluline on märkida, et ennustavad geneetilised testid ei ole kasvajakoe geneetilised testid ja molekulaargeneetilised uuringud inimestelt, kes on juba põdenud vähki. Tehakse geneetiline testimine, et teha kindlaks, kas tegemist on idutee mutatsiooniga.
Allikas: vastavalt aruandele krebsinformationsdienst.de
Lugege lähteartiklit aadressil www.krebsinformationsdienst.de