Warken nõuab: föderaalvalitsus peab katma kodanike hüvitiste saajate ravikulud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

2025. aastal nõuab föderaalne tervishoiuminister Warken kodanike hüvitiste saajate ravikulude täielikku katmist, et leevendada kohustuslike ravikindlustusseltside koormust.

Warken nõuab: föderaalvalitsus peab katma kodanike hüvitiste saajate ravikulud!

Föderaalne tervishoiuminister Nina Warken (CDU) on võtnud selge seisukoha ja nõuab, et föderaaleelarvest kataks täielikult kodanike hüvitiste saajate ravikulud. See nõudlus tuleneb taustast, et selle rühma ravi on aastaid olnud alarahastatud. Igal aastal jääb puudu üle kümne miljardi euro, mis halvendab oluliselt kannatanute ja kohustuslike ravikindlustusseltside olukorda. IGESi 2022. aasta aruande kohaselt saab iga kohustuslik ravikindlustusselts töökeskustelt kodanikuhüvitise saaja kohta ainult umbes 109 eurot kuus. See katab aga vaid kolmandiku tegelikest vajadustest.

Sellest tulenevalt peavad haigekassad ja seega ka kindlustatud puudujääki ise rahastama. See on juba viinud selleni, et paljud haigekassad on suurendanud oma osamakseid. Warken räägib vajadusest lisaks kohesele rahalisele kergendusele läbi viia reforme tervishoiusüsteemis ning kavandab tulevaks aastaks struktuuripaketti. Riiklikud tervisekindlustusseltsid ja opositsioon tervitavad Warkeni algatust kui õiglast leevendust kindlustatutele.

Tervishoiutööstuse reaktsioonid

DAK-Gesundheiti tegevjuht Andreas Storm kirjeldab Warkeni algatust murrangulisena, kuid tunnistab, et oodata on vaid lühiajalist abi. Pikaajalised struktuurireformid on vajalikud kohustuslike ravikindlustusseltside finantsolukorra jätkusuutlikuks parandamiseks. Warkeni algatus leiab toetust ka poliitilisel maastikul. Rohelistel on selle sammu üle hea meel, kuna Linda Heitmann kritiseeris föderaalvalitsuse ebapiisavat panust kodanikuhüvitist saavate inimeste kohustuslikku ravikindlustusse.

Koalitsioonileppes oli foorivalitsus juba kavandanud kodanikutoetuste saajate sissemaksete suurendamise. See meede jäi aga raske finantsolukorra tõttu rakendamata. Finantsraamistiku reformimise vajadust jagavad paljud ning Warkeni lähenemist võiks pidada esimeseks sammuks õiges suunas.

Praegune rahastamisprobleem kujutab endast kasvavat riski neile, kellel on kohustuslik ravikindlustus. Seetõttu muutub edaspidi olulisemaks arutelu asjakohaste panuste ja rahastamislahenduste üle, et tagada õiglane tervishoid kõigile kodanikele. Lisateavet leiate aadressilt Peegel Internetis ja BR.de.