Kuidas mõjutab pankrottide kasv ehitussektoris finantsmaailma ja mida eksperdid selle kohta ütlevad

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.ots.at raporti kohaselt esitas Austrias 2023. aasta septembriks pankrotiavalduse kokku 667 ehitusettevõtet, mis on 16 protsenti kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üldiselt on ehitussektor vastutav peaaegu viiendiku kõigist Austria ettevõtete pankrottidest. Maksejõuetuse dünaamika peamiseks tõukejõuks on nõrk tellimuste olukord, mis tabab valusalt paljusid projektiarendajaid ja ehitusettevõtteid. Mõjud on selged: ehituslube väljastati kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samal perioodil, samas kui üürihinnad tõusid keskmiselt 8,6 protsenti. Lisaks kõrgetele materjalikuludele ja rangetele laenujuhistele tegeleb ehitustööstus ka kasvavate tööjõukulude ja oskustööliste puudusega...

Gemäß einem Bericht von www.ots.at, meldeten bis September 2023 insgesamt 667 Bauunternehmen in Österreich Insolvenz an, was einem Anstieg von 16 Prozent im Vergleich zum Vorjahreszeitraum entspricht. Insgesamt ist die Baubranche für fast ein Fünftel aller Firmenpleiten in Österreich verantwortlich. Als Haupttreiber für die Insolvenzdynamik wird die schwache Auftragslage genannt, die viele Projektentwickler und Bauunternehmen hart trifft. Die Auswirkungen sind deutlich: Ein Drittel weniger Baugenehmigungen wurden erteilt als im selben Zeitraum 2019, während die Mieten im Schnitt um 8,6 Prozent gestiegen sind. Zusätzlich zu den hohen Materialkosten und strengen Kreditvergaberichtlinien hat die Baubranche auch mit steigenden Lohnkosten und Fachkräftemangel zu …
Ajalehe www.ots.at raporti kohaselt esitas Austrias 2023. aasta septembriks pankrotiavalduse kokku 667 ehitusettevõtet, mis on 16 protsenti kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üldiselt on ehitussektor vastutav peaaegu viiendiku kõigist Austria ettevõtete pankrottidest. Maksejõuetuse dünaamika peamiseks tõukejõuks on nõrk tellimuste olukord, mis tabab valusalt paljusid projektiarendajaid ja ehitusettevõtteid. Mõjud on selged: ehituslube väljastati kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samal perioodil, samas kui üürihinnad tõusid keskmiselt 8,6 protsenti. Lisaks kõrgetele materjalikuludele ja rangetele laenujuhistele tegeleb ehitustööstus ka kasvavate tööjõukulude ja oskustööliste puudusega...

Kuidas mõjutab pankrottide kasv ehitussektoris finantsmaailma ja mida eksperdid selle kohta ütlevad

Ajalehe www.ots.at raporti kohaselt esitas Austrias 2023. aasta septembriks pankrotiavalduse kokku 667 ehitusettevõtet, mis on 16 protsenti kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üldiselt on ehitussektor vastutav peaaegu viiendiku kõigist Austria ettevõtete pankrottidest. Maksejõuetuse dünaamika peamiseks tõukejõuks on nõrk tellimuste olukord, mis tabab valusalt paljusid projektiarendajaid ja ehitusettevõtteid. Mõjud on selged: ehituslube väljastati kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samal perioodil, samas kui üürihinnad tõusid keskmiselt 8,6 protsenti.

Lisaks kõrgetele materjalikuludele ja rangetele laenujuhistele on ehitussektoris hädas ka kasvavate tööjõukulude ja oskustööliste puudusega. Austria olukord kajastub ka teistes Euroopa riikides, kus ehitussektoris on järsult kasvanud maksejõuetusjuhtumite arv, eriti Saksamaal.

Seda arengut arvestades eeldatakse, et taskukohase eluaseme puudus süveneb veelgi. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad eelkõige likviidsusprobleemide ja intressikoormuse all. Ainus helge täpp on Covidi pandeemia ajal alanud renoveerimisbuum, mis hoiab vee peal mõningaid ehitusettevõtteid, kuna hakkavad kehtima rahalised stiimulid majade ja korterite energiatõhususe tõstmiseks.

Üldiselt on olukord ehitussektoris Austrias ja Euroopas murettekitav, sest turuosalised seisavad silmitsi erinevate väljakutsetega, millel on negatiivne mõju nii tööstusele, tarbijale kui ka turule.

On oluline, et valitsus ja sidusrühmad võtaksid meetmeid ehitustööstuse toetamiseks ning negatiivse mõju leevendamiseks eluasemeturule ja majandusele tervikuna. See võib hõlmata näiteks rahaliste stiimulite pakkumist või laenutingimuste parandamist.

Loe allikaartiklit aadressil www.ots.at

Artikli juurde