Majandus Grimm: hooldusravikindlustus vajab radikaalseid reforme!

Majandus Grimm: hooldusravikindlustus vajab radikaalseid reforme!

22. mail 2025 teatas majandusteadlane Veronika Grimm vajadusest teha muudatusi kohustuslikus hooldusravikindlustuses. Ta nõuab põhjalikku reformi, et tegeleda ühiskonna kasvava finantskoormusega. Grimm kritiseerib tõsiasja, et sissemaksed pikaajalise hoolduse kindlustusse tõusevad praegu liiga järsult ega ole jätkusuutlikud. Selle vastu võitlemiseks soovitab ta suurendada hoolduspatsientide rahalist omavastutust.

Grimmil on selge sõnum: pikaajalise hoolduse kindlustuse ülesehituse parandamiseks tuleks hüvitisi vähendada ja sissemakseid muuta realistlikumaks. Sellega peab kaasnema sissetulekutest, mis ei põhine mitte ainult üksikute inimeste sissetulekutel, vaid kogu leibkonna majanduslikul olukorral. Grimm rõhutab oma argumendis, et igas valdkonnas ei saa olla õiglust ja võrdsust, vaid sotsiaalkindlustussüsteem peab jääma stabiilseks.

Ülevaade õendusabikindlustusest

Pikaajalise hoolduse kindlustus, mis võeti kasutusele 1995. aastal, on Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi viies sammas. Selle eesmärk on katta hooldusvajaduse risk ja sellega kaasnevad kulud. See on kohustuslik kindlustus kõigile nii kohustusliku kui ka erakindlustusega inimestele. Hooldusvajaduse korral määratakse hüvitise juhtum, kuigi hoolduskindlustus katab vaid osa kuludest.

Kindlustatutel on valida mitterahaliste hüvitiste (nt hooldekodu) või sugulaste hooldustoetuse vahel. Pikaajalise hoolduse kindlustus ei kata aga kõiki hoolduskulusid, mistõttu on vaja isiklikke sissemakseid. Hooldusmäär sõltub vajaliku hoolduse intensiivsusest: Koduhoolduse puhul on summa fikseeritud määraga, mis võib igal üksikjuhul erineda.

Praegused väljakutsed ja prognoosid

Õendusabikindlustuse rahaline seis on pingeline. Alates süsteemi kasutuselevõtust on hooldust vajavate inimeste arv kasvanud. Kui 1999. aastal oli hooldust vajavaid inimesi 2,02 miljonit, siis 2021. aasta lõpuks oli see arv tõusnud peaaegu 5 miljonini. Prognoosid näitavad kasvu 2035. aastaks 5,6 miljonini ja 2050. aastaks isegi 6,7 miljonini. See areng käib käsikäes kasvavate hoolduskulude, muutuste inflatsiooni ja demograafiliste väljakutsetega.

Aastatel 2021 ja 2022 oli pikaajalise hoolduse kindlustuses miinus 1,35 ja 2,25 miljardit eurot. 2023. aastaks on aga oodata 1,78 miljardi euro suurust ülejääki. Praegused arutelud reformide üle on vajalikud finantsstabiilsuse tagamiseks. Kohustusliku ravikindlustusega isikute maksemäärad on 3,4% brutotulust. Lasteta kindlustatud maksavad isegi 4,0%. Alates 1996. aastast on intressimäärad tõusnud 1%-lt tänasele tasemele.

Rahvusvahelises võrdluses rahastatakse teistes riikides pikaajalist hooldust sageli üldiste sotsiaalkindlustusmaksete või maksude kaudu, mida Saksamaal ei tehta. Pikaajalise hoolduse kindlustuse mitmekesine kujundus ja eelseisev reformiarutelu on praeguste poliitikamaastike arutelude keskmes.

Lisateabe saamiseks vaadake aruandeid aadressilt TradingView ja bpb.de konsulteerida.