Selgitatud suluseisus: põhjalik juhend suluseisu reegli mõistmiseks

Selgitatud suluseisus: põhjalik juhend suluseisu reegli mõistmiseks

Selgitatud suluseisus: põhjalik juhend suluseisu reegli mõistmiseks

Sissejuhatus

Jalgpalli suluseisu reegel on paljudele vaatajatele, eriti algajatele, sageli segane ja keeruline reegel. Siiski mängib see mängus olulist rolli ning võib oluliselt mõjutada mängu kulgu ja tulemust. Selles põhjalikus juhendis selgitame suluseisu reeglit üksikasjalikult ja aitame teil seda paremini mõista.

Mis on suluseisu reegel?

Suluseisu reegel on jalgpallis reegel, mis määrab, millal mängija on suluseisus ja seetõttu ei lubata tal teatud olukordades mängus osaleda. Mängijat loetakse suluseisus olevaks, kui ta on vastase väravajoonele lähemal kui pall ja eelviimase kaitsja.

Kuidas sulgurreegel töötab?

Suluseisu reegli paremaks mõistmiseks vaatleme lihtsat stsenaariumi: mängija A1 on ilmselgelt suluseisus, kui palli mängib mängija A2. Praegu tuleb arvestada mõne olulise teguriga:

1. Suluseisus: Mängija A1 on vastase väravajoonele lähemal kui pall ja eelviimane kaitsja. See tähendab, et ta on positsioonil, mida võib pidada tema ja tema meeskonna potentsiaalseks eeliseks.

2. Aktiivne osalemine mängus: Mängija peab mängus aktiivselt osalema. See tähendab, et ta peab palli aktiivselt mängima või oma positsioonilt eelise saama. Passiivset suluseisu, kus mängija aktiivselt mängus ei osale, ei karistata.

3. Söödu ajastus: Suluseisus olev mängija peab olema selles asendis, kui pall talle söödetakse. Kui ta on võrdsel tasemel eelviimase kaitsjaga või liigub tagasi enne söödu mängimist, ei ole see suluseisus.

4. Karistus: Kui suluseisus olev mängija osaleb aktiivselt mängus, siis mäng peatatakse ja vastasmeeskonnale antakse kaudne vabalöök kohas, kus suluseisus aset leidis.

Näide ja selgitus

Suluseisu reegli paremaks illustreerimiseks vaatleme näidet: Rünnaku ajal on meeskonna A mängija A1 suluseisus, kui mängija A2 mängib talle palli. Sel juhul on mitu võimalikku stsenaariumi:

1. A1 mängib palli: Kui mängija A1 saab palli vastu ja osaleb aktiivselt mängus, näiteks sooritades söötu või lüües väravasse, siis antakse väljapoole vile ja antakse kaudne vabalöök võistkonna A vastu.

2. A1 ei puuduta palli: kui mängija A1 palli tahtlikult ei puuduta ja on seetõttu passiivne suluseisus, siis mäng jätkub. Mängija A1 aktiivset osalemist mängus ei võeta arvesse.

3. A1 liigub tagasi: kui mängija A1 on söödu ajal suluseisus, kuid liigub seejärel tagasi ja on seetõttu teisel kohal oleva kaitsjaga samal tasemel, siis suluseisu ei karistata. Mäng jätkub tavapäraselt.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on enne viimast kaitsjat?

Eelviimane kaitsja on mängija, kes on palli ja vastase värava vahel. Oluline on märkida, et väravavahti ei peeta kaitsjaks.

Miks on suluseisu reegel?

Suluseisu reegel võeti kasutusele selleks, et tagada aus mäng ja vältida mängijaid pidevalt ootamast vastase värava lähedal tagasilööki. Reegel muudab mängu tasakaalustatumaks ja dünaamilisemaks.

Kas suluseisu reeglist on erandeid?

Jah, on teatud erandeid, kus suluseisu reegel ei kehti. Näiteks kui mängija saab palli otse pealeviskest, nurgalöögist või väravalöögist, ei ole see suluseisus.

Kuidas saab kohtunik hinnata suluseisu reeglit?

Kohtuniku ja tema abiliste ülesanne on ära tunda suluseisu ja aktiivne osalemine mängus. Hoolitsetakse hea asendi ja keskendumise eest. Mõnel juhul võib abi pakkumiseks kutsuda videoabikohtuniku (VAR).

Järeldus

Suluseisu reegel võib tunduda keeruline, kuid jalgpallis on see oluline reegel, et tagada mängus ausus ja tasakaal. Mõistes põhiprintsiipe ja erandeid suluseisu reeglist, saate paremini mängu nautida ja mõista kohtuniku otsuseid.