Kõik, mida pead teadma autismi kohta: määratlus, põhjused ja sümptomid

Kõik, mida pead teadma autismi kohta: määratlus, põhjused ja sümptomid

Kõik, mida pead teadma autismi kohta: määratlus, põhjused ja sümptomid

sissejuhatus

Autism on närvisüsteemi arenguhäire, mis avaldub tavaliselt enne kolmandat eluaastat. See mõjutab inimese suhtlemisoskusi, sotsiaalset suhtlemist ja käitumismustreid. Autismi nimetatakse sageli autismispektri häireks (ASD), kuna sümptomite ja ilmingute spekter on väga lai. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt autismi määratlust, selle põhjuseid ja sümptomeid.

määratlus

Autism on keeruline arenguhäire, mis võib avalduda mitmel erineval viisil. Autismi all kannataval inimesel võib olla raskusi sotsiaalse suhtluse mõistmisega, verbaalse väljenduse ja mitteverbaalse suhtluse häired ning korduvad käitumised. Mõnedel autismi põdevatel inimestel on ka sensoorne tundlikkus ja raskused igapäevaelus toimuvate muutustega toimetulekul.

Põhjused

Autismi täpsed põhjused pole veel täielikult teada. Siiski on mitmeid tegureid, mis on seotud suurenenud autismiriskiga. Siin on mõned neist:

geneetika

Uuringud on näidanud, et autismil on tugev geneetiline komponent. On teatud geenivariante, mis võivad suurendada autismiriski. Kui vanematel on autismiga laps, on neil suurem võimalus saada teine ​​haigestunud laps.

Keskkonnategurid

Arvatakse, et teatud keskkonnategurid, nagu teatud kemikaalid või teatud ravimid, võivad suurendada autismiriski. Selle valdkonna uuringud on aga endiselt piiratud ja neid uuritakse endiselt intensiivselt.

Varajase lapsepõlve ajukahjustus

Mõned uuringud näitavad, et teatud varajases lapsepõlves ajukahjustused võivad põhjustada autismi. See ajukahjustus võib tekkida raseduse või varases lapsepõlves ja häirida normaalset aju arengut.

Sümptomid

Autismi sümptomid võivad inimestel olla väga erinevad. Siin on mõned kõige levinumad autismi tunnused:

Raskused sotsiaalse suhtlemisega

Autismi iseloomulik tunnus on raskused mõistmise ja sotsiaalses suhtluses osalemises. Autismiga inimestel võib olla raskusi teiste inimeste näoilmete, žestide ja kehakeele tõlgendamisega. Samuti võib neil olla raskusi sõprade leidmise ja sotsiaalsete normide mõistmisega.

Suhtlusprobleemid

Suhtlemine on autismiga inimestele sageli väljakutse. Mõnel võib olla raskusi oma mõtete ja tunnete suulise väljendamisega. Teistel võib olla raskusi mitteverbaalsete signaalide, näiteks silmside või kehakeele mõistmisega. Mõned autismiga inimesed võivad rääkida liigselt teatud teemadel, mis äratavad nende huvi, jättes samal ajal tähelepanuta vestluse muud aspektid.

Korduv käitumine

Teine levinud autismi sümptom on korduv käitumine. Näiteks võivad mõjutatud isikud korduvalt kätega lehvitada või teatud toiminguid korrata. Samuti võivad nad olla väga jäigad oma igapäevatoimetustes ja tõrksad muutustega leppima.

Tundlikkus sensoorsete stiimulite suhtes

Autismiga inimesed võivad sageli olla sensoorsete stiimulite suhtes liiga tundlikud või alatundlikud. Näiteks võivad nad tunduda, et helid, lõhnad või puudutused on ebameeldivad või ülekaalukad.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on autismil ja Aspergeri sündroomil?

Aspergeri sündroom on autismi vorm, mida tavaliselt iseloomustavad vähem väljendunud puudujäägid keele arengus ja intelligentsuses. Aspergeri sündroomiga inimestel võivad olla keskmisest kõrgemad intellektuaalsed võimed, kuid neil on siiski raskusi sotsiaalse suhtlemise ja suhtlemisega.

Kas autismi saab ravida?

Autismile pole teadaolevat ravi. Kuid teraapiad ja sekkumised võivad aidata parandada autismiga inimeste elukvaliteeti ning aidata neil arendada ja kasutada oma võimeid.

Kuidas autismi diagnoositakse?

Autismi diagnoosimine põhineb tavaliselt spetsialistide, näiteks psühholoogide, arstide või arengupuudega spetsialistide tehtud vaatluste ja testide kombinatsioonil. Diagnostilised kriteeriumid võtavad arvesse käitumismustreid, suhtlemisoskusi ja autismile omaseid arengu verstaposte.

Kas autismi jaoks on ravimeetodeid?

Jah, autismi jaoks on erinevaid ravivõimalusi, mis võivad varieeruda sõltuvalt inimese individuaalsetest vajadustest. Varajane sekkumine, käitumisteraapia, kõne- ja tegevusteraapia ning ravimid võivad aidata parandada suhtlemisoskusi, sotsiaalset suhtlust ja käitumismustreid.

Järeldus

Autism on keeruline arenguhäire, millel võivad olla erinevad sümptomid ja ilmingud. Kuigi täpsed põhjused pole veel täielikult teada, on teada riskitegureid, nagu geneetika ja teatud keskkonnategurid. Autismi diagnoosimine põhineb vaatlusel ja testimisel ning olemas on ravivõimalused autismiga inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Oluline on edendada ühiskonnas autistlike inimeste mõistmist ja toetamist, et nad saaksid täielikult realiseerida oma võimed ja potentsiaal.