Kommunismi põhitõed: mis on kommunism ja kuidas see toimib?

Kommunismi põhitõed: mis on kommunism ja kuidas see toimib?

Kommunismi põhitõed: mis on kommunism ja kuidas see toimib?

Kommunism on sotsiaalne ja poliitiline ideoloogia, mis põhineb ressursside ühisel omandil ja kontrollil. Ta püüdleb klassideta ja kodakondsuseta ühiskonna poole, kus igal kodanikul on võrdsed õigused ja võimalused. Kommunism arenes välja 19. sajandil Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ideedest ning andis aluse erinevatele kommunistlikele liikumistele üle maailma.

Kommunismi alused

Kommunism on tugevalt mõjutatud Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjutistest. Tema kuulsaim teos on 1848. aastal avaldatud "Kommunistlik manifest". Selles manifestis selgitavad nad kommunismi aluspõhimõtteid ja väidavad, et töölisklass peaks kukutama kodanluse ja looma klassideta ühiskonna.

Kommunismi põhiprintsiip on tootmisvahendite kogukondlik omand. See tähendab, et kõik ressursid ja ettevõtted kuuluvad ühiselt ja kogukonna kontrolli all. Kommunism püüab kaotada eraomandi, et kaotada sotsiaalne ebavõrdsus.

Riigi roll kommunismis

Kommunismi ajal on riigil oluline roll kommunistlike ideaalide elluviimisel. Kui kommunistid püüdlevad lõpuks klassideta ühiskonna poole, millel puudub riigi kontroll, siis üleminek ideaalsele riigile on pikk protsess.

Kapitalismi ja kommunismi üleminekufaasis kasutatakse riiki ülemineku võimaldamise vahendina. Riik omab ja kontrollib kõiki tootmisvahendeid ja ressursse, et tagada nende kasutamine kogukonna hüvanguks. Seda üleminekuriiki nimetatakse "proletariaadi diktatuuriks", kuna töölisklass haarab poliitilise võimu.

Üleminekuetapi eesmärk on ületada kapitalism, sotsialiseerida tootmisvahendid ja luua materiaalsed tingimused klassideta ühiskonnaks. Kui see üleminek on lõpule jõudnud, muutub riik tarbetuks, kuna kogukond hakkab ise organiseeruma ja juhitud.

Kommunismi peamised põhimõtted

Kommunism põhineb mitmel põhiprintsiibil:

1. Ühenduse omand: kõik toodetud ja kõik ressursid kuuluvad kogu kogukonnale. Vara või vara isiklikku omandit ei ole.

2. Klassineutraalsus: kommunism püüdleb klassideta ühiskonna poole. Kõigil kodanikel on võrdsed õigused ja võimalused, olenemata nende sotsiaalsest või majanduslikust staatusest.

3. Võrdsus: kommunism propageerib sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust. See tähendab ressursside, rikkuse ja võimaluste võrdset jaotust kõigile ühiskonnaliikmetele.

4. Kogukonna hüve: kommunistliku süsteemi keskmes on ühine hüve. Kogukond teeb otsuseid ressursside kasutamise kohta ja saab neist kasu.

Kuidas kommunism töötab?

Kommunismi täpne toimimine võib olenevalt tõlgendusest ja ajaloolisest kontekstist erineda. Üldiselt põhineb kommunism aga tsentraliseeritud kogukonna omamise ja tootmisvahendite kontrolli põhimõttel.

Kommunistlikus ühiskonnas kuuluvad ettevõtted, tehased ja ressursid ühiselt kogukonnale ning neid haldab kogukond. Tootmine on suunatud pigem ühiskonna vajadustele kui üksikisikute või ettevõtete kasumile.

Kaupade jaotamine toimub põhimõttel “igaühelt vastavalt tema võimetele, igaühele vastavalt tema vajadustele”. See tähendab, et inimesed töötavad vastavalt oma võimetele ja annavad oma panuse ühiskonda. Vastutasuks saavad nad oma vajaduste rahuldamiseks vajalikud kaubad ja teenused.

Otsustamine kommunistlikus ühiskonnas toimub demokraatlikult. Assambleid ja nõukogusid kasutatakse otsuste tegemiseks, mitte väikese eliidi poolt. Selle eesmärk on tagada kõigi ühiskonnaliikmete huvide ja vajadustega arvestamine.

Korduma kippuvad küsimused kommunismi kohta

1. Mis vahe on kommunismil ja sotsialismil?

Kommunism ja sotsialism on omavahel tihedalt seotud ideoloogiad, kuid neil on mõningaid erinevusi. Kui sotsialism kujutab endast üleminekufaasi kommunismile ja taotleb üleminekut eraomandilt ühisomandile, siis kommunismi eesmärk on klassideta ühiskond ilma riigi kontrollita.

2. Kas kommunism on kunagi töötanud?

Kommunistlikke ühiskondi on läbi ajaloo üritatud tutvustada erinevaid katseid, näiteks Nõukogude Liidus, Hiinas ja Kuubal. Need süsteemid on aga sageli osutunud autoritaarseks ja repressiivseks ning pole suutnud saavutada soovitud klassideta ühiskonda. See on toonud kaasa arutelu selle üle, kas kommunism saab praktikas toimida.

3. Millised on kommunismi eelised ja puudused?

Kommunism püüdleb sotsiaalse õigluse, võrdsuse ja vaesuse kaotamise poole. Eduka rakendamise korral võib see aidata edendada kõigi ühiskonnaliikmete heaolu. Mõned kommunismi võimalikud puudused hõlmavad aga individuaalse vabaduse ja algatuse puudumist, aga ka võimu võimalikku koondumist tsentraliseeritud valitsusse.

Järeldus

Kommunism on poliitiline ideoloogia, mis põhineb ressursside ühise omamise ja kontrolli põhimõttel. Ta püüdleb klassideta ja kodakondsuseta ühiskonna poole, kus kõigil kodanikel on võrdsed õigused ja võimalused. Kommunism põhineb Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjutistel ning selle eesmärk on saavutada sotsiaalne õiglus ja võrdsus. Kommunismi toimimisviis hõlmab kogukondlikku omandit ja tootmisvahendite kontrolli ning demokraatlikku otsuste tegemist. Vaatamata erinevatele katsetele tutvustada kommunistlikke ühiskondi, on kommunismi praktilise teostatavuse küsimus endiselt vastuoluline.